Küsitluse "KES ON NAISTE OMAVAHELISE VÕISTLUSE VÕITJA?" analüüs

Lõppenud on väga tähtis küsitlus "kes on naiste omavahelise võistluse võitja?" ning taaskord on tõde välja selgitatud. Kes on siis see kõige tublim naisterahvas, kes edestab tubliduses oma sõbrannasid, töökaaslaseid, tuttavaid ja võõraid? Mis teeb ta teistest paremaks? Mis on tema edu võti?

Nagu näeme, on selleks naine, kes teab oma väärtust; kelle mees on parem, kui teiste naiste mehed, ning kelle vaktsineerimata last on vähemalt korra näidatud teleks. Lisaks sellele annab ta aeg-ajalt Perekooli foorumis teistele naistele nõu.

Pisut segaseks jääb küll üldine arvamus, et olulisim edu võti on "teada enda väärtust". Tundub nagu, et samas ei tea keegi täpselt, mis see väärtus õigupoolest on -ning võimalik, et selleks ongi lihtsalt pisut ebamäärane -ent kõrge enesehinnang.

Kuid veel kõnekamad on väärtused, mis naistele üldse korda ei lähe. Neid ei huvita absoluutselt kas nende laps käib eliitkoolis või mitte, neid ei huvita ka ükski sünnitusega seotud asjaolu, samuti ei hooli nad enda riietusest ega soengust. Sisuliselt ei mängi välimuse ja lapsega seotud sündmused naiste omavahelises võistluses mingit rolli.

Võidu võti on teada ISE enda väärtust ja omada paremat meest, kui teistel naistel. Kuid fakt jääb faktiks: naiste omavahelise võistluse võidab see, kes arvab endast kõige paremini. Mees on ainult lisaboonus. Põhimõtteliselt võib kõrge enesehinnanguga -kuigi loru mehega -naine olla tunduvalt kõrgemal kohal, kui tubli meest omav, ent endas kahtlev naine. Ehk siis -väljaveninud vormidega Perekoolis nõu jagav moor (juuksurist ja välimusest on ju savi!) võib olla oluliselt paremal positsioonil, kui hoolitsetud välimuse ja maitseka riietusega naine, kellel on keskmise kvaliteediga mees ja kes ei arva, et ta on parem, kui teised...

Tuleb nentida, et naiste maailm on päris karm...

Moraalselt kaunis miss

Tegemist on küll juba vana uudisega, ent siiski. Saudi Araabias valiti sisemiselt kaunist missi.

* * *

Näib, et saudid ei tee vaid sõnu :)

Oli imelik vestlus

Vestlesin ühe endise klassiõega, mistõttu tekkis mitu küsimust.

1) Kas käibetõde "naised kasvatavad üksi lapsi, sest isa läks ära" ei ole tingitud nö ühiskondlikust tellimusest, sest kohtud määravad igasugust võrdõiguslikkust eirates 95% juhtudest lapsed ema kasvatada?

Kuidas saab rääkida "kadunud isast", kui laps määratakse elama koos emaga? Kus need isad siis olema peavad? Välisukse taga mati peal või?

2) Klassiõde väljendas arvamust, et "tänapäeva lastel pole enam isa puudumisest tingitud ühiskondlikku survet. Lapsed isegi tahavad, et neil oleks kah ema ja nö 2 isa -"nagu Karlil" (st lapse emal on uus mees). Peamine, et keegi ei tülitse".

Kas lapse võime harjuda ümbritseva maailmaga on tõesti tõe kriteeriumiks?

3) Klassiõde nimetas ensestmõistetava hooletusega ühe sõbranna lapse isa "sotsiaal-isaks" (sest isa ja ema elavad lahus, kuid isa käib siiski lapsega tegelemas jmt)

Mis juhtuks, kui mehed nimetaksid isekeskis lahutatud emasid sotsiaalemadeks? Just neid, kes lastega päevastpäeva tegelevad? Kas oleks tore?

Eesti ABLOY muuseum

Avastasin registreerimata muuseumi.

Kuidas saab tugevast poisist jobu (mees?)

Vestlevad 2 umbes 11a poissi:

Poiss nr 1: Kuule sa seda 9nda klassi Einarit tead vä?
Poiss nr 2: Einarit tean ma küll -kõik vihkavad teda -aga miks?
Poiss nr 1: See algas 7ndas klassis -ta arvas, et on ilgelt tugev vend -noh suurem-mitte targem, aga sai mingilt nooremalt peksa. Siis selguski, et ta on nõrk ja seega jobu. See jälitab teda siiamaani.

Prisma on mõistnud reklaami olemust

Vahva! Just selles seisnebki ju hea reklaami mõte, et inimesed, kes seda loevad, püüavad sellega kuidagi suhestuda -mille tulemusena lähevad osad närvi, osad hakkavad monoloogi pidama, mõned kirjutavad kuhugi vihaseid kirju -ja suurem osa rahvast tõttab poodi olukorraga lähemalt tutvuma...

A.Le Coqi 6,5 vatine jõuluporter müügil! (hommikune õlleminut)

Oh seda rõõmu! Esimese jõuluporteri leidmine sarnaneb alati pisut selle tundega, mis tekib palgapäeval, kui avastad, et raha on just su kontole kantud. Täpselt selliste tunnetega libistasin eile korvi uhiuue A. Le Coqi jõuluporteri.

Samas on jõuluporteri soetamine ka paras närvidemäng, sest tegelikult ostad sa sea kotis -iial ei või teada, mida pudel tegelikult sisaldab. Võimalik, et tegu on vänge ja ülimagusa siirupiga, mille ärajoomine nõuab kõrget valuläve ja suurt pühendumist (meenutame siinkohal kurbusega Saku 2009nda aasta jõuluporterit). Teisalt võib pihku sattuda mingi täiesti ebamäärane ollus, mis ei tekita mingeid mälestusi ega seoseid.

Just jõuluporterites sisalduv risk teebki nende ostmise ja tarbimise nii tohutult põnevaks! Rääkimata juba kohe silme ees kangastuvatest kingikottidest, jõuluvanast, tõrvatud suuskadest, piparkookidest, ahjupraest, lumest ja jõulumuusikast. Jõuluporter koondab endasse kõik selle, mis mehel jõuludega üldse seostub. Teoreetiliselt -kui tungida asja olemusse -polegi peale jõuluporteri ja Püha Öö jõuludeks muud vaja.

Käesoleva aasta Kuke porter on aga lausa bingo peavõit! Õllel on värske ja mõõdukas maitse -liigse suhkru ja tirilimpsideta. Õlu on suisa meeldiv. Puudub porteritele tüüpiline "musta pori näkku" efekt. Kuke jõuluporterit on mõnus juua ning on ilmne, et see muudab meid paremateks inimesteks. Tegemist on õllega, mis saab 10 punktist 9++ (kui mitte 10).

Smith & Wesson mod 36

Täna uurime väikest revolvrit mudelinimetusega 36. Tegu on erilise relvaga seetõttu, et tal on "Made in Estonia" käepide. Pillimeistrist ja muusikust omanik meisterdas revolvrile ise ergonoomilisema käepideme. Puidust käepide on kaetud süsinikkiust tekstiiliga ning kaetud lakiga (süsinik muudab käepideme kriimustustele ja löökidele vastupidavaks -ja ilusamaks).

Hea töö.

Villul näitus tulemas

Laekus kutse:

...oodatud Villu Plinki näituse`tuhat aastat armastust`avamisele reedel, 5. novembril kell 18 IIDA galeriis
Näitus on avatud 6.november 2010 - 31. jaanuar 2011 Kutse lisatud kirjale.

IIDA galerii, Suur-Karja 2, Tallinn E-R 11-18 L 11-17
* * *
Huvitav tõesti mida Villu on jälle kokku keeranud? Erinevalt meie vanameistritest (pean loomulikult silmas Laapinit) on Villu oma ülesastumistel vägagi mürtsuv. Võimalik muidugi, et osaliselt on selle taga mõne naisterahva terav mõistus...

Ainus oht mida Villu puhul võib karta, on kanoniseerimine (nagu Laapiniga juhtunud on). Villul on kõik välised ja sisulised eeldused saada uueks vanameistriks ning muutuda kanoniseeritud Eesti Kunsti Kriteeriumiks. Seda peaks mõistagi kuidagi vältima. Sest keegi meist ei taha ju näha kuskil viskiklaasi taga oma kambajõmmidega lämisevat Villut (Kultuurkapital eraldas just raha), kes teadjalt noori kunstnikuneiusid konsulteerib.

Villu võiks jääda ikka januseks vikatimeheks heinakaarel.

Kodumaine militaar-innovatsioon pole kuhugi kadunud

Eile kisas Postimees, et riigi raha on asjatult kulutatud ebaõnnestunud teadushangete peale, mis pole Kaitseväele midagi andnud.
Teine eilne mureallikas oli see, millal ründab Iisrael Iraani ning sellele järgnev III Maailmasõda. Väidetavalt peaks see algama novembris 2010 -ehk siis käesoleval kuul.
Sellest kõigest inspireeritult töötasin välja suurepärase flashkilli (läikesummuti). Ideekohaselt peaks digikate optika kontuure hajutama ja ähmastama

Kate võiks olla plastikust ja lihtsalt optikale kinnitatav.

Nagu näha, ei teki vaatamisel erilisi varje või valguskadu

Hommikune kingaminut

Eriti imelik on see, et lähim kingapood asub u 3 km kaugusel. Tüübid kõmpisid 3 km -vahetasid uued kingad -ja jätsid vanad korduvkasutusse?

LHV pensionisammas sunnib elama tulevikus?

Ma ei saa aru. Rattataguses majas asub LHV kontor. Mis laseb aimata, et LHV-mehed maksavad ise kogu oma sissetuleku pensionisambasse ning neile ei jää midagi alles. Mis on päris karm, et noored hakkajad mehed elavad oma mõtetega nii kaugel tulevikus ja keelavad endale isegi kõige igapäevasemaid asju -leppides vaid vana rattaga. Ma pole kindel, kas ma tahan ise päris nii radikaalselt elada...

Noored siiski hoolivad...-või siis mitte?

Estonia pargis on noored (ilmselt kooliõpilased) valgustuspostile sellise kena kaeluse teinud. Üheltpoolt on tegemist õilsa ja hooliva teoga -hoolitseda valgustusposti eest; teisalt -väga kahtlane. Sest kas see ei tähenda mitte seda, et valgustuspost on tähtsam, kui näiteks keegi inimene? Lõng on ju juba ära kulutatud ja inimesele on eelistatud posti? Mida sellest järeldada?

Noorte võõrandumist ühiskonnast? Perekondlike sidemete nõrgenemist? Ebaratsionaalse enesenäitamisvajaduse võidukäiku?

Või vastupidi -kui isegi posti eest hoolitsetakse, siis hoolitakse ammugi kõigi teiste eest? Võibolla näitab see hoopis noorte suurt altruismi? Tugevaid moraalseid põhimõtteid ja arenenud hoolekandevajadust?

Statistika on väga keeruline asi....

Imeline kärusid lükkav tehisintellektiga masin

Põhimõtteliselt võiks selline masin olla igal tublil mehel. Et näiteks, kui juhtub, et sa lähed prügiämbrit välja viima -ja satud mingisse hätta -või juhtud kodust liiga kaugele -et siis saaks masina endale järgi tellida ja vaikselt jälle tagasi koju jõuda.

Vahemaa sõltub mõõtmise suunast

Kaugus sõltub sellest, millises suunas mõõdetakse. Lähim hoone võib olla sinust 10 m kaugusel, ent kui mõõta vastassuunas siis 10 000 km kaugusel.

Nii on paljude asjadega. Kõik sõltub suunast.

Lohisti areneb vaikselt edasi

Teatavasti jõuab enamikel meestel kunagi kätte hetk, mil nad käivitavad mõne ambitsioonika ehitus -või arendusprojekti, ning mis tähendab seda, et nad hakkavad kuskil kuuri all lennukit või dirižaablit ehitama. Kui naistel käib kogu elu võistlus "kes on kõige kangelaslikum ja tublim ema?", siis meestel käib võistlus " kes on teinud kõige vingema masina? -kes on käinud kõige ohtlikumas kohas? -kellel on kõige vingemad armid?" jmt.

Just sellepärast annab ka käesolev blogi oma panuse, et säilitada oma usutavus ja tõsiseltvõetavus.
* * *
Leiutis: kokkurullitav/kokkupandav lohisti-kelk.
Kinnitub takjakinnitustega või mingite klambritega.
Materjal: midagi plastikulaadset, mis võimaldab voltimist
Lisad: kelgu võib varustada pardas olevate avade-klambritega, mis võimaldab kaitsta kelgul olevat varustust sademete eest. Lohisti põhja võib asetada vajaduse korral täiendava tugevduse.
Kasutus: kaitsevägi -varustuse, Carl Gustavi ja kuulipilduja vedamiseks; tsiviil -igasugune kraam: metsas maha lastud kits, kartulikott, raamatud jmt.

Muumitegelaste erimaised nimed

Väga kasulik link: http://www.moomin.ee/books/persons.html

Eestikeelsed nimed on esimesed. Eriti hea tundus Krõbivana...

Kaunis hõbesõlg

Made by Katariina

Aga kui sinu töökaaslane oleks moslem?

Kui su töökaaslane on tõsine moslem, siis on ta ilmselt kunagi lugenud ka alljärgnevaid mõtteid:

Ainus moslem, keda ma ise olen lähemalt tundnud, oli Khaled. Khaled elas ühes Mustamäe ühikas koos oma vanaema, isa ja emaga. Nad olid Liibanonist. Kuidas nad Musamäele sattusid, ma ei tea. Igatahes oli Khaled äärmiselt pelglik ja vaoshoitud noormees, kes kartis oma isa ja vanaema. Meie lühike tutvus päädis hetkel, kui ta teatas, et ta isale ei meeldi, et ta eestlastega nii palju läbi käib. Eesti keelt rääkis ta väga hästi ja oli ka muidu normaalne sell. Koraani lugedes võib isegi mõista, miks ta eestlastega sõbrustada ei tohtinud -hea veel, et ta mind lihtsalt maha ei löönud...

Pühapäev möödus suurelt osalt maja vaadates

Mäletan, et kunagi ammu-ammu (90ndal) toimus KLs (tollal oli see ettearvamatu ja poolmetsik organisatsioon) selline üritus, kus tuli sõita talvel autokastis kuhugi tühermaale, et siis paar tundi lumes kõhutada, soojenduseks vaid õrn lootus, et ülemad teavad mida nad teevad. Noor ja rahutu inimene ei suutnud sellise olukorraga loomulikult leppida: "misasja me siin passime?! Kaua siin võsas olla tuleb üldse? Hommikuni vä? Külm hakkab ju...-varbad juba külmetavadki...-ülemused on vist migid lollpead...jätavad meid siia lumme vedelema...ise pekitavad kindlasti kuskil soojas kohas...".

Umbes sellised mõtted olid.

Pühapäevasel üritusel, kus olukord oli väliselt samasugune -ent möödunud oli kümme aastat -ei tekkinud mingit identiteedikriisi.

"Ah et vaatluspost jah? Tuleb vaadelda ja alajaama kaitsta? No davai -vaatleme ja kaitseme siis...".

Püüdsin isegi jälgida, kas peas tekib veel mingeid mõtteid -kuid teadvuses valitses õnnis vaikus ja rahu. Vaatad lihtsalt ümbritsevat loodust: männitüve, lostunud rohtu, põõsast, puul olevat sammalt, sätid varustust; niheled natukene, et oleks mugavam ja hoiad tagasi kiusatust sihtida püssiga möödasõitvat autot (sihtida tahaks vaid harjutamise mõttes), uurid sügisesi puulehti, takseerid eemal kraaksuvaid vareseid...

Ja ei ühtegi pahatahtlikku mõtet. Nagu mingi Pühamees...