Geopeitus keset tööpäeva

Me käisime eile Rauli ja Jaaniga Keilas. Tööasjus. Sündmused arenesid nii, et esmalt viisin MINA ühte firmasse paar ümbrikku. Aega võttis umbes 5 minutit. Seejärel suundusime kohalikku ostukeskusesse, kus MINUL oli veel vaja natukene tööd teha. Aega kulus 10 minutit.
Jõudes tagasi peaukse juurde silman õues suitsetavat Jaani. Rauli pole. Ootame Jaaniga Rauli. On külm ja lähen Rauli kaubanduskeskusesse otsima. Jaan natuke aitab mind. Aga me ei leia teda. Jaan läheb kuhugi antiigipoodi ja mina ootan ukse juures Rauli. Kuid Rauli ei tule. Saabub jälle Jaan, kes hakkab suitsu tegema. Mina kõnnin turvameeste juures edasi-tagasi. Tahan pildistada mobiiltelefonide laadimiseks mõeldud seadeldist koos valgusreklaamiga, aga turvamehed ei luba. Saan ennast napilt pidama, selleasemel, et turvadega õiendama hakata. Ka Jaan tuleb poodi rauli ootama. Rauli pole. Kus Raul on? Käin raamatuosakonnas lasteraamatuid vaatamas. Kohvik on veel kinni. Rauli pole. Jaan kaob jälle kuhugi ära. Lähen õue ja vaatan, kas Raul pole ehk autos. Ei ole. Olen jälle turvameeste juures. Vaatan lilleosakonnas lilli. Ilmub 2 sõjaväelast, kes ostavad lilli ja paar postkaarti. Ilmub Jaan. Ühel turval on suured hülgevuntsid.
Korraga märkab Jaan Rauli saiaosakonnas! Hingame kergendunult.
Kulub siiski veel tükk aega, enne kui Raul meie juurde tuleb.

Istume autosse ja sõidame Lohusallu. Esialgu sõidame Lohusalust mööda, sest Raul sõidab GPRSi abil ja kuna taevas on pilves siis "see ei näe satelliite ja läheb lolliks". Peale päris pikka sõitu imestab Raul, miks me ikka veel Lohusallu ei jõua. Jaan ütleb, et "me sõitsime Lohusalu teeotsast ammu mööda". Raul on pahane ja kirub, kui lollid me Janisega oleme ning sätib GPRSi paremini. Auto kipub teel vibama sest Raul jälgib GPRSi.

Lohusalus teevad Raul ja Jaan töö ruttu ära ja istume jälle autosse. Raul väldib asfalti ja hakkab valima sõiduks imelikke kõrvalteid. Oletan, et me tahame minna mere äärde vaadet nautima. Raul vannub ja sõidab mööda käänulisi ja poriseid kõrvalteid. Mereni me igatahes ei jõua ja Raul võtab autoga hoopis uue suuna. Meie Jaaniga jälgime sündmuste kulgu ja oleme rahul, et autos on soe ja mugav. Lõpuks keerab Raul auto ühele järjekordsele metsateele ja jääb seisma. Küsimusi esitamata ronime Janisega autost välja. Võibolla tahab Raul ikkagi mere äärde minna?
Selleasemel hakkab Raul hoopis ringi vahtima ja metsavahel sihitult ringi uitama. Jaan teeb suitsu ja mina otsin pohli.

Korraga ma mõistan! Raul otsib geo-aaret! Ta mängib ju geopeitust! Nii see ongi! Raul vahib vaheldumisi oma GPRSi ja mobiiltelefoni ning otsib mingit konkreetset kändu. Janis suitsetab. Mina söön pohli.

Mõne aja pärast kostab Raulil rõõmus hõige ja ta kougib ühe kännu alt välja musta prügikotti keeratud klaaspurgi. Raul on õnnelik. Meie Jaaniga tuleme kah huvitatult lähemale. See ongi geo-aare. Jube põnev. Purgis on märkmik kuhu eelmised otsijad on oma ülestähendused teinud ja igasugust muud ebamäärast nodi. Raul tuhlab purgis ja vaatab asju. Kõigil on peaaegu et huvitav.

Lõpuks topib Raul asjad jälle purki tagasi ning keerab selle kilekotti ning matab tagasi kännu alla. Autos on Raulil käte puhastamiseks spetsiaalsed lõhnastatud puhastuslapid. Takseerin kõike toimuvat suure imestusega. Nägin esimest korda elus kuidas mängitakse geopeitust. See jätab hinge sügava jälje. Pean selle asja üle veel järgi mõtlema.