maanantaina, huhtikuuta 12, 2010

Aiakunst on kujutav kunst

Jällegi üks teema, mis on jäänud lohakile -miks ei võeta aednikke Kunstnike Liidu liikmeks? Kas see, mida aednikud aias teevad, on vähem kunst, kui see mida teevad tekstiilikunstnikud ja muud? Kas pildil olev vingelt hea kompositsioon ei tõesta mitte vastupidist? Miks ei toeta keegi iluaiandust? Kultuurkapital näiteks?

4 kommenttia:

Ivari kirjoitti...

Teadsa mis. Eestis on aednikega sellised lood, et meil võetakse neid kui koristajaid. Aga aednik on Aednik.

Asjadest kirjoitti...

Ou. Nagu koristajaid?!!!

Mina suhtun aednikesse (=headesse aednikesse) suure aukartuse ja respektiga, sest tegemist on tõeliste meditsiini-meestega.

Hästi rajatud aed on imekaunis kunstitöö...

Üldsegi tundub mulle, et aedniku amet on üks maailma paremaid ameteid...

Lumivalgeke kirjoitti...

Ma olen alati mõelnud, et Mäks laulab kaitseväelasest ja tormijärgne aed on EKV metafoor. Tegelikult äkki laulab ikka aednikust:D

Miks hea aednik on mees? Kas loomises (mida aiandus ju tegelikult on, kui see ei ole potipõllunduseks muutunud) on midagi mehelikku ja naised ei saa sellega nii hästi hakkama? Miks kõiki Tõeliselt Häid ametiposte seostatakse meestega? - Aednik, Sõdur, Kalmistuvaht, Majakavaht, Metsavaht, Autojuht, Piloot. Ja miks tänapäevane ühiskond kõiki neid ametikohti likvideerida üritab - olgu siis elektroonikaga asendades või eraomandi reformidega? Kas Mehed on välja suremas või üritatakse neid vägisi välja süüa, metroseksuaalseteks androgüünideks muuta? Eh. Ei tohiks nii palju mõelda... Aga aiandusest on ju tänapäevaks saanud "kolm tulpi seina ääres, muru ja maitseainepeenar". Keerulisi struktuure, nõudlikke kooslusi, mastaapseid kontseptsioone ei leia praktiliselt üldse. Munkade mõtisklus- ja meditasioonipaikadest on saanud perenaiste hobi...

Ivari kirjoitti...

Asjadest, ma olen sinuga täiesti nõus, aga teades veits meiemaist asjade käiku, siis on kahjuks nii, et kui otsitakse aednikku, siis vajatakse kedagi, kes vaid riisub ja konid ära korjab. Taimed valib ikka ülemus ja ütleb millal tuleb kasta. Ja see on masendav.

Ma ise arvan, et see on nõuka ajast jäänud pärand, mil iluaiandust ametlikult ei eksisteerinud. Aianduslikult oleme ju muust maailmast sajaga maas.

Muidugi rahvusraamatukogu aed on äge ja üks väga hea näide tõelisest aednikutööst.