Mõnel mehel oli vanasti koguni kena punase-valgeruuduline kardin.
Huvitav küll. Ma arvan, et politseinikud on samasugused -kuigi neil pole nii head võimalust oma tõelist mina väljendada.
Teoreetiliselt võttes on kõik politseinikud idealistid, kes tahavad maailma parandada. On päris kindel, et kui kedagi nägemas pole, nuusutab politseinik heldinult kurekatelt või nopib mõtlikult karikakra õiekroonlehti. Oma õrna ja haavatava siseilma varjavad nad aga julma maailma eest asjalikkuse ja karmuse maski taha...
Bussijuhidega on umbes sama asi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti