Lihtsalt üks uitmõte evolutsioonilise postmodernistliku maailmavaatega seoses.
Mulle ei mahu jätkuvalt pähe idee, et puudub keskne ja kõigile kehtiv Tõde. Sest, kui see oleks nii, siis misasi on matemaatika? Kuidas on sellisel juhul võimalik, et sooritatud tehtel on olemas nn õige vastus? Miks me arvame, et võime matemaatilist tõde usaldada? Kuidas on mõeldav, et saab arvutada välja raketitõrjerakettide trajektoori ja täpseid tabamisparameetreid? Kui kõigile kehtivat tõde ei eksisteeriks, poleks selline asi ju lihtsalt võimalik? Ilma matemaatilise tõeta, ei suudaks me eristada suhtelisust korrapärast. Kumbagi nähtust poleks võimalik kirjeldada.
Kuidas on siis selliste asjaolude puhul võimalik mõtelda, et Tõde on suhteline ja kõik on kokkuleppe küsimus? Kuidas on võimalik leppida kokku, et 2+2 ei ole neli? Siin ei aita isegi viiekümnendsüsteemi kasutamine...
Lisan lingi temaatilisele telesaatele.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
6 kommenttia:
Kas see ei ole see analüütiliste ja sünteetiliste aprioorsete otsustuste värk? Noh et 2+2 ongi lihtsalt 4 teiste sümbolitega kirja pandult ja mingit uut teadmist selles ei sisaldu?
Ota...mida? Misasja? 2 + 2 on ju 4? Vastus on neli hoolimata milliseid sümboleid või arvutussüsteeme me kasutame. Kui me ei lasku just kuhugi nanotasandile, kus tavapärased füüsikaseadused hakkavad muutuma. Seda, kas nanotasandil ka matemaatiline kord muutub, ma esialgu veel ei tea. Vist muutub...
Aa, okei. Nüüd ma sain vist aru. Sa tahad öelda, et 2+2=4 ei sisaldagi endas mingit Tõde ega infot vaid on samuti mingi kokkulepe?
Okas. Kuid sellisel juhul poleks adekvaatne seda tehet ka raketi trajektoori väljaarvutamisel nii innukalt tarbida. Võiks kasutada selliseid tehteid, mis sisaldavad ka nö tunnetuslikku Tõde. Kuid ei kasutata, sest kõik vennikesed teavad, et 2+2=4 on reaalne ja praktiline ning kõigile kehtiv Tõde. Vähemalt elutu mateeria allub sellele tõele.
Asjadest
Tõde on subjektiivne. Mis loeb on objektiivne reaalsus.
Matemaatika on sümbolkeel kirjeldamaks objektiivset reaalsust. Kõik kes selle keele samadel põhimõtetel omandavad oskavad seejärel esitada kokkulangevaid seisukohti.
Seega on objektiivne reaalsus ikkagi olemas? Seda võib nimetada ka objektiivseks Tõeks. See ei ole mingil moel subjektiivne, sest kehtib samamoodi kõigile. Selle Tõe mõjud ja ilmingud on objektiivsed ja reaalsed.
Millleks siis see lõputu mantra subjektiivsest tõest? Tõde -nii nagu matemaatikagi -on objektiivne. Või tõestatagu vastupidist...
"Mantra subjektiivsest tõest" tuleneb ilmselt sellest, et lisaks reaalaineinimestele tahavad humanitaarid ka leiba ja pasteeti leiva peale :)
Lähetä kommentti