Viibisin kooli lastevanemate koosolekul. Kohal oli u 5 meest ja 40 ema. Ja mis toimus? Kaks tundi pinevat jahumist sel teemal, et miks nende maimukesed ikkagi sinna või tänna huviringi ei jõua, miks võsukese hindekene on 4 ja mitte 5, miks lapsukene peab ilukirja harjutama ja miks peab noor geenius õpetajaga vesteldes käed taskust välja võtma? Ja nii edasi ja nii edasi.
Kuid mitte ainuski lapsevanem ei küsinud kuidas tunnevad ennast õpetajad. Mis teeks õpetajate elu kergemaks? Või, et kuidas saaks vanemad aidata lapsel paremini kasulikke oskuseid omandada (ilukiri!) ja mitte naaksuda selle üle, et miks õpetajad ei ela üksnes meie erakordsete ja poputamist nõudvate tulevikulootuste nimel?
Mis toimub, ah?! Õpetajad on ju samuti inimesed!
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
5 kommenttia:
ajee, see on hea küsimus!!! see on tõesti uskumatu, kui kiiresti lapsevanemad vihastavad õpetaja peale enne, kui isegi põhifaktid endale selgeks teevad. et mis siis ikkagi juhtus seal koolis ja millest probleem tekkis. ma hakkasin peaaegu nutma esimese kurja kirja peale. nüüd on nahk juba paksem... ma ei usu, et need samad lapsevanemad oma töökaaslastele/ klientidele sama kurje kirju saadaks, kui mingi probleem oleks.
Kaks huvitavat asja, mida selles postituses märkasin: 1) kohal oli 5 meest (mitte isa) ja 40 ema (mitte naist, eks ole) - kummaline suhtumine; 2) nagu ma aru saan, oli postituse autor seal ise kohal (kui üks mees ilmselt?), miks ta siis ei teinud suud lahti ega küsinud, kuidas tunnevad ennast õpetajad? Alati on hea pahandada, miks keegi teine midagi tegemata jättis, aga vahel võiks ka endalt küsida, kas seda ei oleks pidanud/võinud sama hästi hoopis mina teha.
Uurija. Ma püüan olla siin postitustes siiski tagasihoidlik ;)
Kuid vastuseks sinu tähelepanekutele:
1) meeste ja emade vastuolu on tekitatud nimelt. Nii on huvitavam. Ning mis peamine -kedagi pole solvatud!
2) Ma küsisingi. Lihtsalt ma ei maininud seda.
Point on selles, et "muidugi võin ma alati ise küsida" kuid postituse mõte oligi just kanaemade korralekutsumine. See ei ole õige, et selline hulk kunagisi oivikuid (kes esimeses pingis innukalt kätt tõstsid) ei suuda kamba peale genereerida lihtsat küsimust õpetajate käekäigu kohta.
asjadest
Ei tahaks uskuda, et selliseid lapsevanemaid olams on, kuid - jah, ju nad siis on.
See näitab seda, et kuskil on midagi valesti läinud ja neil ülbikutel on arusaam haridusasutuse eesmärkidest tiba nihestunud. Sellistele võiks pakkuda koolivabastust. Kui ei taha inimeseks saada, ei ole vaja - mine Hispaaniasse või lombitaha. (Ida pool on juba liiga palju selliseid)
Ma väldin lastevanemate koosolekuid. Ja õpetajat eriti. Sest ma ei taha teda rünnata üldse, aga see, mismoodi ta nt inglise keelt õpetab, on lihtsalt õudne. Ja küsida talt, kuidas ma saaks teda aidata... no lihtsalt ei tule üle huulte.
Ta keelab lastel inglise keeles kirjutada normaalsete tähtedega ja nõuab, et nad kirjutaksid pisikeste ladina trükitähtedega, mis omavahel sidumata. Sellele uudsele leiutisele on tal isegi nimi: "inglise keele kirjapilt".
Ja sõnade töös tuleb kirjutada mitte eestikeelne sõna inglise keeles, vaid hääldusmärkides esitatud sõna eesti ja inglise keeles. 4. klassi lapsed. Häh!
Aasta veel, siis tuleb uus... ja ma saan hakata järgmise õpetaja peale vihastama kadetavasti.
Lähetä kommentti