Peaaegu alandav kogemus (pilates)

Tähendab nii, asi oli selles, et seoses ühe vabaõhuüritusega, oli kohale kutsutud ka pilatese -ja joogatreener. Üritus ise toimus kaunis mõisakompleksis. Häärberist mõnekümne meetri kaugusel asus paisjärv koos kahe kauni saarekesega, milleni viisid valged puitsillad. Järve kaldal oli ka rõduga nn kohvimaja.

Pilatesetreener teatas, et kõik huvilised võivad osaleda tasuta jooga ja pilatesetreeningus, mis toimub kohvimaja vastas oleval saarel.

Ma pole kunagi pilatese ja joogatreeningus käinud. Seega seadsin sammud saare suunas. 

Märkasin, et kõik ülejäänud kohaletulnud olid naisterahvad. Treener ulatas mulle sõbralikult naeratades lebomati -mis oli ühelt poolt roosa. 

Märkasin ka seda, et kohvimaja rõdule koguneb peamiselt meessoost publik (sealt oli saarel toimuvale hea vaade).

Aimasin halba. Seadsin lebomati nii, et roosa pool jäi vastu muru. Roosa lebomati peal pilatest teha tundus isegi minusugusele elu näinud mehele liiga vabameelne.

Hakkasime siis pilatest tegema. Tuleb tunnistada, et need pole just kõige mehisemad liigutused. Ütleme välja -need olid päris kummalised liigutused (-kuid mõjusid tõhusalt).

Kohvimaja rõdult hakkas kostma meeste naeru, kes seal kohvi jõid. Naer tundus kostvat vastavuses saarel toimuvaga.

"Misasja...-meid naeravad vä...?" küsisin endalt. "Naeravad, et keegi mees teeb koos kuue naisterahvaga pilatest? Et nagu imelik vä?". Muutusin tasapisi tigedaks.

"Mingid idioodid või? Imbekad? Erilised lontrused...-et rõdul kohvi oma paksu kõhtu valada on kuidagi mehisem vä? Täisa värdjad mehed!" vandusin endamisi, püüdes samal ajal tasakaalu säilitada. "Selliseid debiilikuid näen ma küll esimest korda! Ma ütlen, et palju mehisem on koos kuue naisterahvaga pilatest teha, kui rõdul selle üle irvitada... -oleks siis veel, et tüübid on ise trimmis ja treenitud -aga nad ju pole! Nad on tüüpilised ülekaalulised pekisangadega paksmaod!" 

Olin kurjemast kurjem, ja jätkasin harjutusi täis otsustavat vimma. 

"Küll ma pärast need paksukesed üle vaatan..." lubasin endamisi. 

Vähehaaval hakkasid naerupahvakud rõdul harvenema, ja ma võisin keskenduda toimuvale. Pilates oli täitsa huvtav. Tundus päris kasulik.

Varsti sai pilates läbi ja peale 15 minutilist pausi pidi jätkuma joogatrenn. Kuna ma olin oma margi juba niigi täis teinud -ja pealegi mind asi huvitas -siis jäin ka joogasse. 

Mõne aja pärast liitus minu üllatuseks meiega veel 2 meest. "Mingid veidrikud vist?" järeldasin uusi kutte vaadates. 

Jätkasime joogaga, mis oli veelgi naljakam, kui pilates. Isegi rõdul oli vaikseks jäänud. 

* * *

Peale treeningut keerasin oma roosa poolega lebomati rulli ja vantsisin tagasi häärberi juurde. Uurisin, kas tüübid tõepoolest meie pilatese ja joogatrenni üle ilkusid. Ning sain kuulda, et asi polnud hoopiski nii vaid rõdulviibijad olid naernud mingeid enda jutte. 

"Näed siis -olid hoopis normaalsed mehed!" olin sunnitud pettunult nentima "Ei naernudki minu üle...". Rahunesin -ning seadsin sammud veinileti poole, et midagi turgutavat manustada (seal oli vett ka)...

Mida see juhtum meile õpetab? 

Vist seda, et roosal lebomatil on meeste üle maagiline võim, ning et pilates ja jooga nõuavadteatud tingimustes äärmiselt suurt mehisust ning tugevat psüühikat? ;)

Soovin osta grafiidipulbrit

Oleks hädasti vaja pisut kuiva grafiidipulbrit. Ehk keegi teab, kust sellist ainet leida võib? On seda üldse Eestist saada?

Müügile on ilmunud uus Vileda tolmulapp!

Ma usun, et kõik normaalsed inimesed on väsinud nendest tüütutest kollastest-roosadest-helesinistest tolmulappidest mida kõik poed täis on. Õnneks on nüüd Vileda konstrueerinud uue -halli värvi -tolmulapi! Tegemist on äärmiselt kauni tolmulapiga, mis mõjub psüühikale umbes samamoodi nagu allikast joomine võrreldes Stareri joomisega.

Eksperiment on edukalt lõppenud (=relvad televisioonis)

Nagu pikema mäluga inimesed ehk veel mäletavad, üritasin nädala jooksul kokku lugeda kõik relvad mida ma televisioonis juhtumisi näen. Põhimõte oli selline, et arvesse lähevad vaid need relvad, mida erinevad filmikangelased kasutavad. Ehk siis 1 kangelane ja 1 relv. Kui samal näitlejal on kasutusel 2 erinevat relva, lähevad mõlemad arvesse. Kui näitleja kasutab terve filmi jooksul korduvalt vaid ühte relva, läheb arvesse 1x. 

Filme ma eraldi ei valinud vaid vaatasin nagu tavaliselt -st juhuslikult.

Tulemused on päris kõnekad:

L - 4

P - 6

E - ei vaadanud telekat

T - 32

K - 6

N - 8

R - 0

L - 5

Arvestades isegi neid kordi, kui ma üldse telekat ei vaadanud, nägin ma igal õhtul tahtmatult  7.62 relva! 

Arvestades seda, kui tühist rolli mängivad relvad inimeste igapäevaelus, on selline relvade kontsentratsioon telekas üpris kummaline. Või on relvade eksponeerimisel televisioonis samasugune eesmärk nagu palja naisekeha eksponeerimisel? Kas see tõstab vaatajate hulka? Kas filme, kus kasutatakse relvi, vaadatakse rohkem, kui neid, kus ei kasutata? 

Kas keegi mängib meie alateadvusega?

Lihtsad asjad soodustavad arengut

Juhtusin nägema 90ndate algusaastate seebikarp-fotoaparaati. Ainus mida reguleerida saab, on välklambi kasutamine -või mittekasutamine. Kõik muu on juba paigas. 

Kas pole nii, et mida keerulisemaks asjad muutuvad, seda kahtlasemad nad on? Sa pead pidevalt arvestama võimalusega, et ühel päeval läheb midagi katki -rääkimata sellest, et ilma juhendita oled sa täiesti abitu. Mida keerulisem asi, seda rohkem hirmu. 

Lisaks puudub keerulistel asjadel inimlik arengumoment. St, et sa saad sättida asja enda järgi -mitte ei pea ISE osavamaks ja targemaks saama. Hea näide on käikudega ratas. Selleks, et mäest ilma pingutuseta üles sõita, vajutad sa pöidlaga sobiva käigu ning ei pea enda lihaseid eriti pingutama (vähemalt osadel puhkudel). 

Või võtame jahipidamise. Püssi ja optikaga võib jahimees lasta metskitse maha 400m kauguselt -omamata mingeid teadmisi loomadest jmt. Vibuga metskitse tabamiseks tuleb aga igasuguseid asju teada.

Autodega on sama asi -mida keerulisem auto, seda vähem on vaja ise juhtida. 

Seega tuleb tunnistada, et tehnika areng võib enamikele inimestest väga stagneerivalt mõjuda (kui sa pole just insener, kes neid asju ise välja mõtleb). 

Eile olin tõesti jube osav

Sellal, kui P7 ja E5 pannkooke sõid, hiilisin metsa, et onniümbruses pisut koristada ja natukene õhupüstolit lasta. 

Onn ise on säärane -päris kole asi.
Need tabamused on lastun nö instinktiivselt -sihtimata. Peale seda tekkis esimest korda mõte, et milleks on õhupüstolile üldse sihikut vaja? Minu arust jube hästi lastud...
Distants oli selline väike
A siin ma sihtisin ka. 10 lasku -enda meelest jälle maru hästi...

Keskerakonna noortekogu käib metsas lagastamas?

Eile leidsin metsast midagi täiesti võigast. Tegelikult oli plaan see, et kuna süüdimatud ärahellitatud pubekad käivad onnimetsas pidevalt lagastamas, siis võtsin kaasa töökindad ja läksin seda räppa ja saasta nö kasima (kojamees minus pole veel surnud nagu näha).

Toppisin kilekotti igasuguseid jälkuseid, kui korraga leidsin maast vedelemas ka keskerakonna noortekogu helkuri! Otse selle jogurtipurgi lähedalt, kus oli hulk põrnikaid ära uppunud. Moodustasin loogilise seose: noored käivad metsas lagastamas -pilluvad kartulikrõpsupakke laiali ja joovad starterit -siinsamas vedeleb ka Keskerakonna noortekogu helkur =järelikult on tegu Keskerakonnale lähedal seisvate noortega?

Tegin kõik korda ja jätsin noortele ka veenva sõimukirja. Mõelda vaid, kui need ongi keskerakonna noored?! Õudne! Tulevased poliitikud...

Kariibi JUJU! Ülikõva üritus! +Heidi Purga omatehtud kook!

Tarvi-isand oma parimas konditsioonis
Kunst
Rastamehed tuttavas keskkonnas

Jooki tõesti jätkus...

Siin ongi Heidi Purga tehtud peedikook. Oli väga hea asi. Ja eriti meeldis mulle, et Heidi tegi selle täiesti ise! See, kui inimene teeb midagi päris ise, näitab aga mõndagi head. Respekt Heidi!

Eesti rasta isal avaneb näitus

Kopeerin saabunud kutse:

Hea Sõber!

Oled oodatud teisipäeval (07.07.2009) kell 7 õhtul kunstinäituse,
"Laamanni Kariibi Juju" avamisele!

Aeg: 07.07.2009 kell 7 õhtul
Koht: Galerii Ark Royal, Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald, Eesti
ja aadress:
http://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=nurme+tee+3,+viimsi&sll=59.523415,24.805713&sspn=0.01097,0.024719&ie=UTF8&ll=59.510984,24.836483&spn=0.175586,0.395508&z=11

CV aadress:
http://www.bashment.ee/et/TARRVI/cv
Kutse aadress:
http://www.bashment.ee/uploads/images/laamanni_kariibi_juju.jpg

maksimaalse austusega!
-tarrvi laamann

* * *

Kommentaariks ehk nii palju, et küllap on tarrvi jälle midagi kahtlast kokku keeranud. Loodetavasti pole need järjekordsed puulõiked...Igatahes on tegemist kaheldamatult olulise suvise kunstisündmusega -seda just alternatiivvaldkonnas. Kindlasti saab kohapeal palju naeratada ja niisama cool olla. Rastamehed teatavasti ei kiirusta. Kohtume siis kl 7.

Normaalne liblikas

Jah -suvel peab ikka pisut loodust ka jälgima. Kuigi peamiselt kulub tähelepanu ikkagi mootorratastele ja igasugustele põllu -ja remonditöömasinatele. Hiljuti nägin Põlva äärelinnas mingil laoplatsil supervõimsaid vanu buldoosereid! Olid küll pisut roostes aga ikkagi väga muljetavaldavad. Roomikud olid küünarvarre laiused ja sahk oli vähemalt 4m pikk! Nii kahju oli neist mööda sõita...

Registreerige ennast ruttu vanadekottu -muidu jääte kohast ilma!

Piigaste pansionaat. Väga ilus renoveeritud vanadekodu. Imelised vaated, korralik puukuur, hea bussiühendus.

Peahoone

Puudub vaid punane vaip...

Maja ees kasvavad suured puud ja on tiik

Tellissammas

Väga romantiline kõrtsihoone

Ülivinge puukuur -jälgige efektseid kapiteele

Samuti üks väga romantiline koht

Romantiline kuur, edasi tulevad majatagused aiavaated

Seoses individualismi võidukäiguga, tekib järjest enam juurde vanureid. Tõsiasi on, et ümbes 30 aasta pärast läheb vanadekodu-kohtade pärast kõvaks jagelemiseks. Seega oleks mõtekas juba nüüd endale koht kuhugi ilusasse vanadekodusse ära broneerida. Kuigi Piigaste pansionaat on 30 a pärast ilmsalt omajagu amortiseerunud, on loodus ikkagi alles. Igatahes on see palju parem valik, kui kuskil Iru hooldekodus passida. Hea on ka see, et ümbruskonnas pole eriti muid maju, mis tähendab, et maastik on väga esteetiline. Aias oleks kindlasti väga mõnus jalutada ja linde vaadelda.

Normaalne seen

Kiidjärve juures on üks külamees terve aia selliseid seeni täis teinud. Päris lahe.

Sündmustest Männiku laskeväljal

Paar päeva tagasi avanes meil Dorisega õnnelik võimalus käia Männiku laskeväljal kätt väristamas (lisan foto homme).

Nagu tavaliselt, läksin ma esmalt valesse kohta -Männiku lasketiiru -ja hakkasin päevnikuga pröökama, et ta mind 300m rajale laseks -et seal on toimumas võimas üritus. Päevnik ei teadnud kogu asjast aga midagi -mis oli äärmiselt imelik -kuni selgus, et ma olen ise vales kohas.

Männiku laskeväli on hoopis mujal.

Ilm muutus vahepeal sombuseks ja hakkas vihma tihkuma. Vaatasin murelikult Dorist ja tema säästuoptikat. Oli suur tõenäosus, et optikaga võib märjaks saades midagi juhtuda (ja see tunne ei vedanud mind alt).

Kohal oli 5 osavõtjat.

OP-l oli mingi .308 kaliibriline snaiperpüss, TV-l oli tema Sabre, TJ-l ja veel ühel mehel olid Kalašnikovi terivaadid. Üks nendest kalaššidest oli muuseas tuunitud -peaagu ilma tagasilöögita imekerge päästikuga relv.

Lasime märke 25, 50, 100, 200, 250 ja lõpuks 300 m kauguselt. Vihma sadas ja kõik läks märjaks. Säästuoptika katted pole veekindlad ja lasid vett läbi nii, et läätsed muutusid uduseks. 200m pealt lasin juba päris aimamisi ning tabamused asusid märklehel suvaliselt laiali. Et säästa oma kenasid kingi ja pükse, ei hakanud ma pikaliasendit kasutama vaid tulistasin põlvelt (mul polnud lebomatti).

Üldiselt tuleb tunnistada, et võrreldes teistega, tabasin vist päris kobalt. Lasin põnevusel endast võitu saada ja krapsasin kannatamatult päästikut vajutada. Vaatamata sellele sain siiski kõigilt distantsidelt pihta (erinevalt näiteks tuunitud Kalašnikovist).

Doris paistab olevat igati täpne relv -va jäik, kõva ja pisut ebamäärane päästik. TV oma Sabrega lasi 250 pealt kõik lasud 10 cm sisse -sellal, kui mina tabasin kaootiliselt märklehe erinevaid piirkondi. Aga no mis teha -igatahes olin ma kohal.

Seltskond ise oli äärmiselt sõbralik ja muhe. Valitses asjalik ja positiivne meeleolu. Ning mis peamine -lasta sai omas tempos ja enda valitud moel. Keegi ei hakanud totraid käsklusi hõikuma (nagu KLs vahel juhtub).

Naljaka nähtusena lehvib laskevälja sissepääsu juures mastis suur punalipp (ilmselt hoiatava tähendusega). Samuti ütles OP vahepeal midagi üpris leidlikku: Kellegi kurtmise peale, et hakkab vist sadama, vastas OP: "Pole hullu midagi -küll raud soojendab!".

Kokkuvõttes oli see jälle üks väga lahe üritus. Võibolla sellepärast, et mulle meeldib püssirohu lõhn :)

Tõestus, et ämblikud ronisid ISE merevaigu sisse

Kuusevaik.

Heinakaarutajad on vastupandamatud!

Selliste masinatega mehed teevad mind alati kadedaks. Palju kadedamaks, kui need mehed, kellel on uus peegelkaamera, uus arvuti, uus auto, uus mobiil, uued lennukipiletid Taisse, uued riided vmt meinstriim kama.

Olupilte Valgast

Linnavalitsus

Vintage maja

Pood

Piir Konnaoja ääres

Regi

Sambapühaku unistuste sammas

Kaasaeg soosib igasuguseid mööndusi ja kompromisse. Õndsakssaamisel kasutatakse alati uusimat tehnikat ja spetsiaalset erivarustust. Keegi ei liiguta ennem lillegi, kui asi ei tõota piisavat mugavust.
Pildil olev sambatüüp võimaldaks luua suhteliselt mugavad elamistingimused -loobumata seejuures sambast, kui niisugusest. Neid võiks ka tootma hakata ja pärast Iraani müüa.

Ahja jõe parv Taevaskoja lähedal

Tundub hea koht suviste nõupidamiste tarvis.

Suvine vaikelu töömehega (või mingi uus avastus!)

Mõelda vaid, kui läbi selle aparaadi oleks võimalik näha tulevikku! Ma olen kuulnud, et kõik esmapilgul keerulised asjad on tegelikult lihtsad. Võibolla on just töömees avastanud selle saladuse? Töömehi ei tasu alahinnata sellistes teemades. On vägagi võimalik, et ta loob selle plekist konteineriga mingi magnetvälja ja...-ma ei oska seda füüsikaliselt seletada, aga mu sisetunne ütleb, et see on täitsa võimalik. Võibolla oleme me praegu suure teaduslikku läbimurde tunnistajaks?