Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?
(“Läänerindel muutuseta”, 1929)
torstaina, syyskuuta 07, 2006
Süütud ohvrid
Ma ei teagi nüüd...- kuidagi hinge läks, et kivid nimodi tee ääres...- kuidagi hüljatult ja üksi. Olemiselt ongi nagu mingi genotsiidi meenutav asi...imelik, et keegi neid ei aita...
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti