Emme läks täna kella 04 paiku ära. Kirst ja sotsiaalameti kviitungid olid seekord vist olemas...- kahju ainult, et ma ei saanud tal käest kinni hoida sellal...
Hüvasti ema!
Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? (“Läänerindel muutuseta”, 1929)
7 kommenttia:
sügav kaastunne...
suur ja soe kallipai sulle!!!!!!
aga seda me teame,
et siniseks taevaks saame,
sest süda laulab
kuldse päikse poole
Heh- see tänane päev oli õige armas tegelikult. No saime õega baltas kokku, et Keilast ema asjad ja arstlik surmapõhjusetõend ära tuua. Hakkasime muidugi kohe matusekorraldusest rääkima ja läksime õige ülemeelikuks sest kuna ema oli nii äge tegelane, siis on igati asjakohased ka reipad ja hakkamist täis matused.
Esiteks ei ole plaanis mingit halisemist ja kidumist! Kirstul olgu sini-must-valge lipp ja lilled olgu kollased! Ainus häda on, et keegi ei oska mängida "jää vabaks eesti meri!"- või mõnda muud korralikku marssi- sest ega ema matusel ei kõlba mingit oiget matusemuusikat esitada ju. Peab olema midagi rahvalikku ja rõõmsat!
Elu on ju auga elatud ja ka vapralt lõpetatud. Eks püüdke ise järele teha... ;)
Igatahes oli täna tuli takus. Homme lähen morgi ja katsun ema ka muidu korda seada. Igatahes oli Ta mul super!
minu kaastunne ka Sulle
ma mäletan, kui Su ema ikka Tartus pealinna bussi ootas ja mulle alati roelist sibulat, tilli ja õuna tõi :)
Ja manitses korralikult sööma.
meie kaastunne...
Lähetä kommentti