Avastasin huvitava sarnasuse: 1. Kuningate raamat 17:8-16
8Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
9"Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal!
Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita."
10Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna
värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja
ta hüüdis teda ning ütles: "Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et
saaksin juua!"
11Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning
ütles: "Too mulle ka paluke leiba!"
12Aga naine vastas: "Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole
mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis.
Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan
midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme."
13Siis ütles Eelija temale: "Ära karda! Mine tee, nagu sa oled
öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see
minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja
õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma."
15Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti
Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:
16jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda
sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.
* * *
Huvitaval kombel on olemas peaaegu samasisuline eesti muinasjutt vaeslastest, kes peale ema surma kibedalt pisaraid valades kohtuvad Halli Vanamehega, kes lastele nälja peletuseks pisut jahu ja õli annab. Halli Vanamehe and päästis lapsed näljasurmast, sest jahu ega õli ei lõppenud kuni päevani, mil lapsed kinkija keelust üle astudes õli ja jahu viimseni ära tarvitasid.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti