sunnuntaina, elokuuta 22, 2010

Isegi koerad pole enam need, kes vanasti



Lähettänyt klo

9 kommenttia:

Lumivalgeke kirjoitti...

Ja milles see seisneb, et koerad pole need, mis vanasti? Pomeranian (see esimesel pildil) pole küll viimased ma-ei-teagi-mitukümmend aastat muutunud. Minu silmale. Samas suurem osa muid tõuge meil siin on küll nõuka-ajaga võrreldes kõvasti ilusamaks läinud - toonane N-Liidu aretus oli ikka JUBE, võrreldes sellega, mis samadel aladel praegu on. Mujal samas on ka juba kümnendeid suunad samad olnud, praegu ollakse eesmärgile vast lähemal lihtsalt. Oleneb tõust ka muidugi.

Käivad aktiivsed koera-otsingud?

5:14 ap.
Asjadest kirjoitti...

Käivad jah päris aktiivsed...

Hetkel on sõelal 2 koera: jorkshire terjer ja küüliku-taks.

Kuuldavasti pidi eesti suurte takside populatsioon olema väga eeskujulik ent küülikutaksidega on lood halvemad. Pole head geenimaterjali ja osad on paaritanud neid liiga pikalt omavahel (kuigi peaks aegajalt ka kääbustaksidega). Ja et üleüldse on küülikutakse eestis vähe ja kobedamad koerad on üpris kallid (tuleb tuua kuskilt mujalt). Lisaks tekitab mõnetist kõhedust see kaasomandi-teema...
Samas ma muidugi mõistan, et on kahju, kui koer, kelle "loomiseks" on nähtud tohutult vaeva, ära opereeritakse ja uusi kvaliteetseid kutsikaid enam ei saada.

5:40 ap.
Anonyymi kirjoitti...

vaadake hoiupaika ka ikka. minul on väga tore ja ülimalt leebe iseloomuga lapsesõbralik koer sealt võetud.

1:23 ip.
Asjadest kirjoitti...

Loomulikult vaatan varjupaika. Olengi seal päris usinalt käinud. Kuid enamasti on hoiupaigas suured koerad. Hiljuti oli küll üks kena väike marmortaks, aga tegemist oli nii ilusa koeraga, et see anti varjupaiga enda töötajale (mis on mõistetav).

10:33 ip.
Lumivalgeke kirjoitti...

Neist variantidest on taks igal juhul parem valik, kuigi ka neil kipub esinema nn nähvitsa-iseloomu:( Yorkie puhul on Eestist võttes suht kindel, et iseloomuga probleeme tuleb. Omades ise ühte kolleerikut praegu - no ei soovi sellist jura kellelgi:( Taksi kui töökoera puhul on vähemalt mingi võimalus, et ei ole tegeldud pikemat aega puhtalt välimiku aretamisega. Küülikuid on meil vähe tõesti, ja ilusaid on veel vähem. Soomest peaks küll leidma, sealt ei ole nii kallis tuua ka kui Austraaliast või mujalt sellisest kohast;)

Väga kummaliselt erinevad tõud on sõelale jäänud:D

10:32 ap.
Asjadest kirjoitti...

On jah :)

Kusjuures asi kipub nagu taksi kasuks. Vahepeal hakkas mulle isegi tunduma, et yorkid on hetkel moekoerad ja asjaarmastajad "aretatavad" neid paljuski nii nagu parem tundub.

Muide...kas sa tead soovitada mõnda head koerakooli vmt? Ehk kirjutaksid ise mingi pikema artikli koeraomaniku algkursusest?

Ja loomulikult vigadest mida uue koera võtmisel algajad koeraomanikud teevad?

Sellisest artiklist võiks palju kasu olla...

10:24 ip.
Lumivalgeke kirjoitti...

Yorkie ongi moekoer, nagu chihuahua - hetkel populaarne tõug, mis on põhjalikult ära rikutud inimeste poolt, kes kutsikaid toodavad, mitte aretusega ei tegele:( Sellest nii palju probleeme nendega ja raskused normaalse koera leidmisel. Eks taks on ka moetõug, aga küülik on alati üks vähemtuntumaid olnud ja massiline takside paljundamine pole nendeni jõudnud.

Koertekooli on raske soovitada, aga kõige suurem kontsentratsioon koolitajaid, keda mina oma koera kallale usaldaks, on Tartus klubis Uran. Tallinna omadest julgeks soovitada Koeruse klubi (www.koerus.ee), just algajale peaks see olema hea koht - et alustada algusest ja inimlikult positiivses keskkonnas.

Neid artikleid on nii palju kirjutatud, et ma väga ei viitsi vaeva näha:D Soovitan koertefoorumeid sirvida, taksidel peaks lausa oma foorum olema ja jahimehefoorumis on taksidest palju juttu. Ajakirjas Koer on kunagi ilmunud mingi koeraomaniku ABC laadne artiklite sari, Kennelliidust võib küsida, kas nad mälteavad, millistes numbrites, ja neilt saab vanu numbreid osta ka. Oli justkui päris asjalik, mõned aastad tagasi minu meelest ilmus.

11:54 ip.
Anonyymi kirjoitti...

Koertekooli ei oska soovitada, küll aga üht raamatut, mis paar aastat tagasi ilmus. "Koerakuulaja", autoriks Jan Fennell, tundub, et sellest on hetkel ka kordustrükk välja antud http://www.varrak.ee/product/582/
Tasub igal juhul lugemist, mina oma varjupaigast võetud koera puhul (kes oli kutsikas ja ilmselt niigi hea iseloomuga) arvestasin küll neid reegleid, mis seal kirjas.

5:12 ap.
Lumivalgeke kirjoitti...

Koerakuulajat saab järgida ainult teatud iseloomutüübiga koerte puhul ja kindlasti mitte ei tohiks seda liiga tõsiselt võtta. Väga suur hulk koeri on ainult sellele tuginedes pehmelt öeldes ära rikutud. Treeningmeetod tuleb valida vastavalt konkreetsele koerale, koerakuulamine on vaid üks võimalik meetod, mitte ainuõige variant, nagu väga paljud seda meetodit järgivad koolitajad väidavad. Iga meetodiga tutvumisel on ikka kriitikameelt vaja ja pimesi midagi järgida ei ole kunagi kasulik;)

12:35 ap.

Lähetä kommentti

Tilaa: Lähetä kommentteja (Atom)