Tõik, et keset valitsevat euroopalikku poliitkorrektsust laiutab sööklas otse toiduleti kõrval ilge solgipang, on minu meelest igati tervitatav. Tegelikult ongi toit ja solk toiduvalmistamisprotsessi kaks tippu -moodustades harmoonilise terviku. Mingil arusaamatul põhjusel püütakse meid panna aga uskuma, justkui solki polekski olemas! Inimesi sunnitakse keskenduma üksnes toidule ning keegi ei mäletagi enam, kui palju väärt toitu söömisest tegelikult üle jääb. Sisuliselt on tegemist täiesti arutult raisatud kaloritega, sest sigu kellele hüva kraam tarbida anda, pole enam kellelgi. Ning ka lapsed ei saa toidu olemusest midagi aru. Neil ei teki seost söögi ja solgi vahel, sest nad pole solki kunagi näinud. Solk on nende jaoks vaid kirjanduslik mõiste millel pole reaalsusega mingit seost.
Juhul, kui rahvas näeks iga päev sööklas lisaks ühepajatoidule ka solgitoobrit, hakkas mõnigi ehk juurdlema, kas tasub ikka vitamiinirikast peedisalatit söömata jätta või pisut jahtunud -kuid siiski manustamiskõlblikku -kaerahelbeputru minema visata.
tiistaina, marraskuuta 20, 2012
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
see on küll üks põnevamaid postitusi siin lehel :)
Aitäh! Muide, see pildil olev solgiämber on veel suhteliselt soft -sisu sõltub ju menüüst ja näiteks kartulid kastega moodustavad palju tugevama sõnumi, kui selline leebe riisipuder.
Lähetä kommentti