Preili Sepp on saanud maha sellise kauni mõttega(-/Miks ma Edgarit usaldan?Oleme temaga paljuski sarnaseid asju ja raskeid aegu üle elanud. Oleme teinud koos tööd - näinud vett ja vilet, oleme koos rõõmustanud hea nalja või õnnestumiste üle. Sellepärast!/), mis pani paratamatult mõtisklema, et miks siis mina ei usalda ?
Aga Edgar pettis ju Viljaga oma abikaasat? Kuidas sellist meest siis usaldada saab? Petab 1 kord- petab ka hiljem. Ja Viljaga on neil nüüd ju kah suhted sassis (kroonika kaanel koos naeratamine ei veena ju kedagi)?
Usaldus on habras asi...
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
4 kommenttia:
kas sa oma tehtud piltidest näitust oled plaaninud teha? väga lahedad, fännan! ma võin korraldada mõnda maakonna raamatukokku....
Mis pildid...? Mis raamatukogu...? Mis maakond...? Ma üldiselt olen seda meelt, et igasugused näitused mõjuvad inimesele vaimselt väga laastavalt! Mu arust peab igasuguse eksponeerimisega väga ettevaatlik olema- see on nagu doonoriks olemine- kui liiga hoogu satud sured lihtsalt maha. Ja keda huvitab pärast mingi surnud doonor?
Aga maakonnaraamatukogud huvitavad mind küll.
Aga mis seob seket maakonnaraamatukogudega? Ja kas sinu maakonnaraamatukogud on kuidagi seotud kääbikute ja mäekollidega?
nojah, kui Sa just seda meelt oled näituste suhtes...kuid Sa just kirjutasid, et teed ehetest näituse...ole ettevaatlik siis!
Meie raamatukogus on Tolkieni "Kääbik" kindlasti olemas. Seke on maakonnaraamatukogu lõhna nautides üles kasvanud ja armastab raamatukogusid väga...raamatute lugemine alati nii libedalt ei lähe.
Seke.
Nojah. Näitus sai tõesti tehtud- aga see oli asjade loomulik käik. Ja omamoodi õigustus sellele, et miks ma õhtuti kodust ära olen- ja et kellegil poleks kobisemist, et ma niisama diivanil vedelen ja telekat vahin...:)
Kuid maakonnast ja näitustest rääkides- on olemas 2 kohta, kus tuleks teha mingi TÕELISELT atraktiivne näitus- nendeks on Narva raekoda, ja Puka raudteejaam. Mõlemad on väga võimsad kohad...
Lähetä kommentti