Iga mehe leib

Just selliste asjade nimel mehed tööl käivadki...;)

Särav hetk argises päevas

Imeilus! Lihtsalt imeilus! Oleks inimese hing sama kaunis!

Hea ökonipp loodussõbrast remondimehele

A see on lihtsalt hea näide materjalide korduvkasutusest.

Teemantsõrmus 280ne teemantiga.

Fluorestsents sõrmuse kivides. Erinevad kivid...erinev helendumine.

Sangarite mälestuseks

Elasin üle harda hetke, kui tee kõrvale pakuti selline küpsis. Oleks nagu otse tammepärjast...

Töömeeste ruumikunst

On alati meeldiv näha, kui töömehed on jälle nagu muuseas hea kompa teinud. Seekord siis muude igapäevaste tegemiste kõrvalt Pärnus. Tublid mehed!

Nagu Surmavalla Uks

Kui juba kord sees oled -siis väljatulemist naljalt enam pole.

Paar mõtet Eestist

Ma olen tüdinud ja pettunud kuulmast lauseid a la :"Elu Eestis on nagu karbis", "Eesti on nagu konnatiik", "Eesti on muust maailmast ikka kõvasti maha jäänud", "Mul saab Eestis õhk otsa" jmt.

Ütleja vihjab justki oleks TEMA vabam ja targem, kui Eesti. Õilsam ja õiglasem, kui Eesti. Loomingulisem ja suuremeelsem, kui Eesti. Sellise suhtumisega osutab ütleja, et Eesti pole pingutamist väärt, sest siin elavad inimesed on rumalad kitsarinnalised egoistid ning kõik nende teod on vaid omakasule suunatud. Et Eesti on nõme ja määratud põrgutulle.

Selline suhtumine vihastab mind ja tekitab põlgust, sest ütleja distantseerib ennast probleemidest ja väldib isiklikku vastutust. Muutudes nii vaid sarkastiliseks kriitikuks. Pannes kohustused ja vastutuse teiste õlgadele. Unustades kõik nähtamatu mille poole inimene peaks oma südametunnistuse pärast püüdlema. Arvates, et nähtav tegelikkus on piisav põhjendus oma panuse andmatajätmiseks.

Kas häda hetkel ei peaks tegutsema just parema Eesti nimel? Vabama ja õiglasema Eesti nimel? Mitte vaid tegelema oma tunnete ja egoga?

Mõned uued seosed

Sõidame mööda mereäärset teed ja E3 vahib huvitatult aknast välja. Kõik tegelevad autos oma asjadega.
Korraga formuleerib E3 järgmise sügavamõttelise postulaadi: "Puru on mere kosmos!".
P5 vaatab E3-me hämmeldusesegase tunnustusega.

P5 on tark

P5 on söögilauas, kõlgutab jalgu ja kelgib.

P5: "Ii...(isa), ma olen sust targem!"
Mina: "kuule, millel Su selline väide üldse põhineb?"
P5: (võidukalt) "Sellel, et auto pole auto vaid jänes!".

Loogika

Istume E3 ja P5-ga autos ja ajame igasugust juttu. Lähen P5-ga vaidlema mingil tühisel teemal (et kas P5 oskab teatud asja või mitte). Mõttevahetus sumbub sõnasõjaks, kus P5 ütleb "jah, jah, jah, jah..." ja mina "ei, ei, ei, ei...". Peale mõnesekundilist vaikust küsin : no aga TEGELIKULT ikkagi ei oska ju...?

P5 vaatab mind sügavamõtteliselt ja vastab: "aga ""Jah"-sid oli rohkem!".

Soomuspeldik

Käimla uksed on valmistatud korralikust (paksust) terasplekist.

Võib rahulikult toimetada ilma et peaks juhuslikke kilde või hulkuvaid kuule kartma. Kriisipiirkondades täiesti asendamatu lahendus.

Metsas P5

P5 kadus naabrite juurde ja meie E3ga leppisime kokku, et läheme metsa lõket tegema.

Nagu ikka ei viitsinud E3 eriti ise kõndida ja ma pidin teda kukil vedama. Võimalik, et ta kartis ka pisut putukaid. Toimus selliseid asju:
1) teeäärses rohus toimus suurem liikumine, mis ehmatas meid mõlemaid (kas maduuss või mingi näriline?)
2) tegime lõkke samasse kohta, kus ka talvel olime
3) E3 ei teinud sääskedest väljagi
4) viiner läks tahmaseks ja nahk tuli maha koorida
5) E3 ehmatas sipelga peale ja hakkas suure häälega röökima
6) E3 kustutas pissides suitseva lõkkeaseme
7) siis korjas ta emale kimbu karikakraid

P5 oli ikka naabrite pool.

Pugusukk möllas metsas

Seni kui lapsed magasid päevaund, käisin metsas Pugusukka lennutamas. Ilm oli päikeseline ja puud heitsid radadele rohelisi ja kuldseid varje. Pidin taas nentima, et lendoda on tõeliselt vaimustav riistapuu. Teisalt on ta aga ka üpris keeruline, sest kaugemate märkide tabamiseks tuleb teda visata kaares- mitte otse. Kaarvise nõuab aga mõistusele võõrast tegutsemist- see seisneb odale antava jõu ja viskenurga suhte "määramises". Määramine ei põhine nimelt mõistuslikul tegevusel vaid puhtal tajul -mis on pisut ebamaine asi.

Avastasin, et:
1) oda järsemalt üles suunates lendab see suhteliselt nõrga viske puhul siiski hämmastavalt kaugele. Tegelikult kippuski oda pidevalt liiga kaugele lendama.
2) Teine ülitähtis tähelepanek oli see, et (erinevalt minu esimesest katsest sulestamata odaga) lendab stabilisaatorite ja teravikuga lendoda peenikesest võsast peaaegu häirimatult läbi ja tabab kindlalt sihtmärki.
3) Pilum-oda tundub metsasel maastikul- vähemalt jahipidamiseks olevat täiesti mõttetu ja kasutu riist. See on aeglane ja viskekaugus on niivõrd väike, et põdra tabamiseks peab mets neist kas kubisema või tuleb loomale olla ülilähedal. Vaevalt, et eestlased muistsel ajal jahti raskete viskeodadega pidasid.
Pean seega oma varasemaid väiteid pisut ümber hindama...
4) Odavars tuleb lakkida, et kaitsta seda mustumise eest.

Jalutasin pisut

Käisin Pärnus tööasjus. Ajasin asjad ruttu ära ja jäin siis natukeseks ringi vaatama. Koidula pargi juures tungis ninna väga armas õitsvate pärnade lõhn. Samas jalutas mööda ema kahe paljasjalgse lapsega. Ning just siis nägin kollast maja rohelusse uppunud sisehooviga.

Pugusukk 1

See on ajutine viskepuu. Mul on nimelt juba geniaalne idee milline see tegelikult olema peab.

Lendoda

Tegin täna valmis oma kerge viskeoda (lendoda?) esimese mudeli. Sellal, kui lapsed olid naabrite pool segadust külvamas käisin seda metsas proovimas. Oda lendas nagu kevadine pisuhänd. Iga kord, kui ma seda viskasin, siis imestasin, et "no kuidas see ikka nii kaugele saab lennata?". Täitsa võimas.
See praegune (paneme talle nimeks näiteks "Pugusukk 1") on 12mm puitvardast pikkusega 1800mm. Stabilisaatoriteks punased kalkunisuled ja otsikuks 125 graanine messingust nooleots.

No täiesti mõrvarlik relv...

Selle asjanduse nimega on aga segased lood. Osad väidavad, et seda peaks nimetama lihtsalt visk(e)odaks. Kuid kuna tegemist pole tavamõistes viskeodaga (a la roomlaste pilum), siis on see pisut ebatäpne nimetus. Olemuselt on ju tegemist lendnoolega. Vahest olekski siis lendoda parim eestindus? Mis arvate?