Kuuldavasti kasutasid muistsed eestlased rohkem viskeoda, kui vibu. Metsas on odal rohkem eeliseid, kuna ta on raskem. Olen näinud ja proovinud ühte oda, mis on tehtud arheoloogiliste leidude põhjal. Lendas teine päris hästi. Kahjuks jäid nad ristirüütlite vastu nõrgaks.
See jutt et "kuuldavasti kasutasid mistsed eestlased rohkem viskeoda" on minu viimaseaja kogemuste põhjal üpris jama jutt. Vähemalt niipalju, mis sellist kerget lendoda puudutab (atlatl).
Imelik lugu- istusin just ühe asjapulgaga diivanil, kes rääkis, et tema uurinud oma ülikooli lõputöö käigus Eestist leitud viskeoda terasid ja lapanud ka kõvasti vanu kroonikaid. Ning mis selgunud?!- eestlased olla viskeodadega ordu linnuseid pildunud! Mis lubab justkui oletada, et oda visati viskepuuga sest otse käest visates lendab oda suhteliselt aeglaselt ja lähedale. On ka arvatud, et eestlased kasutasid usinamalt viskeodasid sest maastik oli metsane ja vibunool ei jõua võpsikus sihtmärgini. Kuid see jutt tundub küll jama olevat, sest isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et viskepuuga visatud viskeoda hajub otsemaid suvalises suunas, kui ta teele peaks kasvõi 1 peenike lepa või pajuoks jääma. Ja kuna need leitud viskeodade terad on sarnased tavalistele noateradele- ja kinnitatakse pideme külge rootsuga- mitte putkega, siis on VÄGA ebatõenäoline, et selliseid terasid oleks saanud mõistlikul moel kinnitada peenikeste ja vetruvavarreliste viskepuuga visatavate odade külge (kinnitada muidugi saab aga see pole loogiline). Pealegi muudab noakujuline tera sellise oda lennu ebastabiilseks (lisaks on leitud terad viskenoole jaoks liiga rasked). Võsasel maastikul on igatahes otstarbekam visata rasket käestvisatavat viskeoda (sarnane rooma pilum-odale), kui kerget viskepuuga heidetavat lendoda. Nii et minu arvates pildusid eestlased ordu linnuseid siiski tavaliste "pilum" odadega. a.
2 kommenttia:
Kuuldavasti kasutasid muistsed eestlased rohkem viskeoda, kui vibu. Metsas on odal rohkem eeliseid, kuna ta on raskem. Olen näinud ja proovinud ühte oda, mis on tehtud arheoloogiliste leidude põhjal. Lendas teine päris hästi. Kahjuks jäid nad ristirüütlite vastu nõrgaks.
See jutt et "kuuldavasti kasutasid mistsed eestlased rohkem viskeoda" on minu viimaseaja kogemuste põhjal üpris jama jutt. Vähemalt niipalju, mis sellist kerget lendoda puudutab (atlatl).
Imelik lugu- istusin just ühe asjapulgaga diivanil, kes rääkis, et tema uurinud oma ülikooli lõputöö käigus Eestist leitud viskeoda terasid ja lapanud ka kõvasti vanu kroonikaid. Ning mis selgunud?!- eestlased olla viskeodadega ordu linnuseid pildunud! Mis lubab justkui oletada, et oda visati viskepuuga sest otse käest visates lendab oda suhteliselt aeglaselt ja lähedale. On ka arvatud, et eestlased kasutasid usinamalt viskeodasid sest maastik oli metsane ja vibunool ei jõua võpsikus sihtmärgini. Kuid see jutt tundub küll jama olevat, sest isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et viskepuuga visatud viskeoda hajub otsemaid suvalises suunas, kui ta teele peaks kasvõi 1 peenike lepa või pajuoks jääma. Ja kuna need leitud viskeodade terad on sarnased tavalistele noateradele- ja kinnitatakse pideme külge rootsuga- mitte putkega, siis on VÄGA ebatõenäoline, et selliseid terasid oleks saanud mõistlikul moel kinnitada peenikeste ja vetruvavarreliste viskepuuga visatavate odade külge (kinnitada muidugi saab aga see pole loogiline). Pealegi muudab noakujuline tera sellise oda lennu ebastabiilseks (lisaks on leitud terad viskenoole jaoks liiga rasked). Võsasel maastikul on igatahes otstarbekam visata rasket käestvisatavat viskeoda (sarnane rooma pilum-odale), kui kerget viskepuuga heidetavat lendoda.
Nii et minu arvates pildusid eestlased ordu linnuseid siiski tavaliste "pilum" odadega.
a.
Lähetä kommentti