Jah, vaadake, vanasti oli selle koha peal Kehras suur lomp. "Ja mis siis?" küsite teie? Lugu on selles, et just siin lombil toimus 1984ndal aastal suur rahvuslik meeleavaldus, mis oli oma erakordsuselt ja julguselt sel ajal väga tähelepanuväärne sündmus.Nagu mainitud, laius sellel kohal kevadeti avar lomp. Poisid käisid seal omatehtud mängulaevu ujutamas. Purjekaid. Seda kutsuti meresõjaks. Ja arvake ära kellega me sõdisime?
Täpselt!
Ujutamine oli kestnud juba poole hommikupoolikust, kui 1 poistest leidis, et nii ikka ei kõlba, et Eesti laevad sõdivad ilma korraliku liputa. Aulis kadus oma laevaga korraks koju ja ilmus seejärel uuesti õue -laeva ehtimas uhke sini-must-valge lipp! See oli ka teistele märguandeks. Peagi seilas lombil avalikult kümmekond purjekat -kõigil mastidel Eesti rahvusvärvid.
Vaatepilt oli nii erakordne ja lummav (ning ohtlik!), et isegi täiskasvanud jäid seda ajaloolist sündmust vaatama.
Kuni Aulise isa käskis Aulisel lipu valge laiu kollaseks värvida. Turvalisuse kaalutlustel. Peale seda vajus üritus kuidagi ära ja ka teiste poiste vanemad hakkasid vigisema. varsti kästi lipud üldse ära koristada. Et vangi ei pandaks ja Sinti ei saadetaks.
Kuid sellest hoolimata olid poisid oma silmaga näinud kevadtuules lehvivaid rahvuslippe! See oli väga eriline päev. Tundus, et Eesti Vabariik oli meile korraks naeratanud.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti