maanantaina, marraskuuta 19, 2007

Suveromantika!

No kas pole mitte ilus? Ja nii praktiline! Tahad, -istud potil, tahad -jood paagist karget kaevuvett või pesed käsi, tahad ronid katusele. Võid jalgu kõlgutada ja niisama ringi vaadata. Mõnus!
Lähettänyt klo

4 kommenttia:

Anonyymi kirjoitti...

Eh, ma ei mäleta, kas see pilt on juba üleval olnud. Võibolla et ongi.
asjadest

5:39 ap.
Anonyymi kirjoitti...

ei,seda pilti pole vrem olnud.
nagu ühepereelamu.
kui ma laps olin ja vanaema juures pidin kemmergus käima,siis mulle tulid kohe meelde kõik jutud inimkonna katsumustest - küüditamised,suur isamaasõda jne,inimeste kannatusi aitas meels pidada veel tõik,et ma kartsin kangesti igasuguseid loomolendeid,nimelt enne vetsu jõudmist tuli läbida tihedalt loomi täis ala - looma-aedik...ja minna koera nina eest mööda,alati pidi täpselt välja arvutama,kui kaugele koera kett ulatub...seda tuli teha sellepärast,et kunagi polnud täpselt teada,kui keerdu see peni oma keti on vahepeal jooksnud
kemmergus olles püüdsin vaikselt arvutada,mitu inimset suures hädas oleks võimalik korraga sinna välikempsu paigutada - noet nagu ikka parem,kui mitte midagi - katus peakohal või nii...ja lumi ei tuiska otse näkku...

6:42 ap.
Asjadest kirjoitti...

Kõige traagilisem oli talvel see hetk, kui tuli potile istuda. Kogu elu jooksis silme eest läbi. Hetkeks tabas sind karm reaalsus ja mõistmine, et oled täiesti üksi...
Isegi rongipileti raha ei ole.

2:08 ap.
Anonyymi kirjoitti...

Vahest mõtlen praegugi et kempsus võikski olla välitemperatuur... -25°C näiteks.
Meenub et siis oli kempsus käimine väga täpselt plaanitud ja liigutudes käisid sõjaväelise täpsuse ja kiirusega :-D
Ei oleks meil mingeid järjekordi hommikul, lõunaajal ega õhtul.

Elagu külmad ja tuult läbilaskvad kemmergud.

5:26 ap.

Lähetä kommentti

Tilaa: Lähetä kommentteja (Atom)