Emajõega on pidev segadus. Vahel on ta vett täis ja ma tunnen ta üle isiklikku uhkust -et nii palju vett on. Vahel on aga täitsa piinlik ta pärast, kui ta suvel väikeseks konnaojaks kahaneb.Siinkohal meenub üks retk Väikese Emajõe äärde. Mõtlesime, et oo kui lahe -teeme retke Väikese Emajõe äärde. Aga kohapeal selgus, et sellel jõel polegi mingit kallast mille äärde saaks minna -ainult vööni muda ja sääsed. Nii et jõge kui sellist me tookord ei näinudki. Oli lihtsalt selline pealkiri sellel sündmusel. Ja Raivo hakkas just kõige vastutusrikkamal hetkel vinguma ja koju tahtma.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti