Mida aeg edasi seda enam hakkab mulle tunduma, et isadepäeva mõte pole mitte isasid kuidagi nö väärtustada või head tuju tekitada vaid neile igasuguseid ebameeldivaid asju öelda ja meelde tuletada. Tekitada neil südametunnistusepiinu ja vihjata...
Nii nagu eilsel kooli isadepäeval, kus selgus "läbi nalja", et isade põhilisteks tegevusteks ja huvideks on:
1) magada
2) süüa
3) laiselda
4) kangi tõsta
5) pikutada
6) sõita autoga
7) tööl käia
8) rääkida telefoniga
9) telekat vaadata
10) golfi mängida
* * *
kas me kujutame ette, et emadepäeval keskendume sellistele teemadele nagu:
1) foobiad
2) näägutamine
3) enesega rahulolematus
4) ostlemine
5) teistega võrdlemine
6) klatšimine
7) dramatiseerimine
8) manipuleerimine
9) lohakus
10) abitus
* * *
Mis toimub, ah?
3 kommenttia:
Heh, muidu hea terane küsimus :) Aga kumbki loetelu pole tegelikult negatiivne. On küll negatiivsena esitatud aga sisuliselt ei ole.
Asi on ikka karm. Siin tuleb vaadata tõele näkku ja enesesse süübida. Minu tütre 1 klassi isadepäeva üritusel lugesid lapsed ette kaardi mis nad hiljem isadele kinkisid. Sellel kaardil oli kirjas milline nende isa on ja mida neile meeldib teha. Isad olid kõik toredad, naljakad, abivalmid, lahedad jne. Isadele meeldis teha: tööd, vaadata telekat, lösutada tugitoolis (see on emalt õpitud lause ma olen kindel) ja muud sellist. Nalja sai palju. Kõigil oli lõbus. Õnneks minu tütar tuli minu juurde enne üritust ja ütles et ta häbeneb lugeda seda mida ta minu kohta kirjutas ja tore oligi. Sest mulle meeldis telekat vaadata ja iPadis sõjamängu mängida (telekakoll ma eriti ei ole omast arust ja iPadi mängisin viimati 1 aasta tagasi kui selle mänguasja sain) :) Ju siis see on see millega ma lapse mälusse olen jäänud.
Jeah. Tundub tõesti, et kõik sõltub ajastusest. Mõni mees joob terve elu ja matustel mäletatakse teda, kui abivalmis ja hoolitsevat meest. Teine juhtub vaid korra elus end täis jooma ja suguvõsa häbeneb teda veel aastaid, kui süüdimatut joodikut.
asjadest
Lähetä kommentti