maanantaina, elokuuta 06, 2007
Kompostimasin
perjantaina, elokuuta 03, 2007
torstaina, elokuuta 02, 2007
Isa riiul
Isa võileib
keskiviikkona, elokuuta 01, 2007
tiistaina, heinäkuuta 31, 2007
sunnuntaina, heinäkuuta 29, 2007
lauantaina, heinäkuuta 28, 2007
perjantaina, heinäkuuta 27, 2007
Töömeeste ruumikunst
torstaina, heinäkuuta 26, 2007
Paar mõtet Eestist
Ma olen tüdinud ja pettunud kuulmast lauseid a la :"Elu Eestis on nagu karbis", "Eesti on nagu konnatiik", "Eesti on muust maailmast ikka kõvasti maha jäänud", "Mul saab Eestis õhk otsa" jmt.
Ütleja vihjab justki oleks TEMA vabam ja targem, kui Eesti. Õilsam ja õiglasem, kui Eesti. Loomingulisem ja suuremeelsem, kui Eesti. Sellise suhtumisega osutab ütleja, et Eesti pole pingutamist väärt, sest siin elavad inimesed on rumalad kitsarinnalised egoistid ning kõik nende teod on vaid omakasule suunatud. Et Eesti on nõme ja määratud põrgutulle.
Selline suhtumine vihastab mind ja tekitab põlgust, sest ütleja distantseerib ennast probleemidest ja väldib isiklikku vastutust. Muutudes nii vaid sarkastiliseks kriitikuks. Pannes kohustused ja vastutuse teiste õlgadele. Unustades kõik nähtamatu mille poole inimene peaks oma südametunnistuse pärast püüdlema. Arvates, et nähtav tegelikkus on piisav põhjendus oma panuse andmatajätmiseks.
Kas häda hetkel ei peaks tegutsema just parema Eesti nimel? Vabama ja õiglasema Eesti nimel? Mitte vaid tegelema oma tunnete ja egoga?
Ütleja vihjab justki oleks TEMA vabam ja targem, kui Eesti. Õilsam ja õiglasem, kui Eesti. Loomingulisem ja suuremeelsem, kui Eesti. Sellise suhtumisega osutab ütleja, et Eesti pole pingutamist väärt, sest siin elavad inimesed on rumalad kitsarinnalised egoistid ning kõik nende teod on vaid omakasule suunatud. Et Eesti on nõme ja määratud põrgutulle.
Selline suhtumine vihastab mind ja tekitab põlgust, sest ütleja distantseerib ennast probleemidest ja väldib isiklikku vastutust. Muutudes nii vaid sarkastiliseks kriitikuks. Pannes kohustused ja vastutuse teiste õlgadele. Unustades kõik nähtamatu mille poole inimene peaks oma südametunnistuse pärast püüdlema. Arvates, et nähtav tegelikkus on piisav põhjendus oma panuse andmatajätmiseks.
Kas häda hetkel ei peaks tegutsema just parema Eesti nimel? Vabama ja õiglasema Eesti nimel? Mitte vaid tegelema oma tunnete ja egoga?
lauantaina, heinäkuuta 21, 2007
Mõned uued seosed
Sõidame mööda mereäärset teed ja E3 vahib huvitatult aknast välja. Kõik tegelevad autos oma asjadega.
Korraga formuleerib E3 järgmise sügavamõttelise postulaadi: "Puru on mere kosmos!".
P5 vaatab E3-me hämmeldusesegase tunnustusega.
Korraga formuleerib E3 järgmise sügavamõttelise postulaadi: "Puru on mere kosmos!".
P5 vaatab E3-me hämmeldusesegase tunnustusega.
P5 on tark
P5 on söögilauas, kõlgutab jalgu ja kelgib.
P5: "Ii...(isa), ma olen sust targem!"
Mina: "kuule, millel Su selline väide üldse põhineb?"
P5: (võidukalt) "Sellel, et auto pole auto vaid jänes!".
P5: "Ii...(isa), ma olen sust targem!"
Mina: "kuule, millel Su selline väide üldse põhineb?"
P5: (võidukalt) "Sellel, et auto pole auto vaid jänes!".
perjantaina, heinäkuuta 20, 2007
Loogika
Istume E3 ja P5-ga autos ja ajame igasugust juttu. Lähen P5-ga vaidlema mingil tühisel teemal (et kas P5 oskab teatud asja või mitte). Mõttevahetus sumbub sõnasõjaks, kus P5 ütleb "jah, jah, jah, jah..." ja mina "ei, ei, ei, ei...". Peale mõnesekundilist vaikust küsin : no aga TEGELIKULT ikkagi ei oska ju...?
P5 vaatab mind sügavamõtteliselt ja vastab: "aga ""Jah"-sid oli rohkem!".
P5 vaatab mind sügavamõtteliselt ja vastab: "aga ""Jah"-sid oli rohkem!".
maanantaina, heinäkuuta 09, 2007
Soomuspeldik
sunnuntaina, heinäkuuta 08, 2007
Metsas P5
P5 kadus naabrite juurde ja meie E3ga leppisime kokku, et läheme metsa lõket tegema.
Nagu ikka ei viitsinud E3 eriti ise kõndida ja ma pidin teda kukil vedama. Võimalik, et ta kartis ka pisut putukaid. Toimus selliseid asju:
1) teeäärses rohus toimus suurem liikumine, mis ehmatas meid mõlemaid (kas maduuss või mingi näriline?)
2) tegime lõkke samasse kohta, kus ka talvel olime
3) E3 ei teinud sääskedest väljagi
4) viiner läks tahmaseks ja nahk tuli maha koorida
5) E3 ehmatas sipelga peale ja hakkas suure häälega röökima
6) E3 kustutas pissides suitseva lõkkeaseme
7) siis korjas ta emale kimbu karikakraid
P5 oli ikka naabrite pool.
Nagu ikka ei viitsinud E3 eriti ise kõndida ja ma pidin teda kukil vedama. Võimalik, et ta kartis ka pisut putukaid. Toimus selliseid asju:
1) teeäärses rohus toimus suurem liikumine, mis ehmatas meid mõlemaid (kas maduuss või mingi näriline?)
2) tegime lõkke samasse kohta, kus ka talvel olime
3) E3 ei teinud sääskedest väljagi
4) viiner läks tahmaseks ja nahk tuli maha koorida
5) E3 ehmatas sipelga peale ja hakkas suure häälega röökima
6) E3 kustutas pissides suitseva lõkkeaseme
7) siis korjas ta emale kimbu karikakraid
P5 oli ikka naabrite pool.
lauantaina, heinäkuuta 07, 2007
Pugusukk möllas metsas
Seni kui lapsed magasid päevaund, käisin metsas Pugusukka lennutamas. Ilm oli päikeseline ja puud heitsid radadele rohelisi ja kuldseid varje. Pidin taas nentima, et lendoda on tõeliselt vaimustav riistapuu. Teisalt on ta aga ka üpris keeruline, sest kaugemate märkide tabamiseks tuleb teda visata kaares- mitte otse. Kaarvise nõuab aga mõistusele võõrast tegutsemist- see seisneb odale antava jõu ja viskenurga suhte "määramises". Määramine ei põhine nimelt mõistuslikul tegevusel vaid puhtal tajul -mis on pisut ebamaine asi.
Avastasin, et:
1) oda järsemalt üles suunates lendab see suhteliselt nõrga viske puhul siiski hämmastavalt kaugele. Tegelikult kippuski oda pidevalt liiga kaugele lendama.
2) Teine ülitähtis tähelepanek oli see, et (erinevalt minu esimesest katsest sulestamata odaga) lendab stabilisaatorite ja teravikuga lendoda peenikesest võsast peaaegu häirimatult läbi ja tabab kindlalt sihtmärki.
3) Pilum-oda tundub metsasel maastikul- vähemalt jahipidamiseks olevat täiesti mõttetu ja kasutu riist. See on aeglane ja viskekaugus on niivõrd väike, et põdra tabamiseks peab mets neist kas kubisema või tuleb loomale olla ülilähedal. Vaevalt, et eestlased muistsel ajal jahti raskete viskeodadega pidasid.
Pean seega oma varasemaid väiteid pisut ümber hindama...
4) Odavars tuleb lakkida, et kaitsta seda mustumise eest.
Avastasin, et:
1) oda järsemalt üles suunates lendab see suhteliselt nõrga viske puhul siiski hämmastavalt kaugele. Tegelikult kippuski oda pidevalt liiga kaugele lendama.
2) Teine ülitähtis tähelepanek oli see, et (erinevalt minu esimesest katsest sulestamata odaga) lendab stabilisaatorite ja teravikuga lendoda peenikesest võsast peaaegu häirimatult läbi ja tabab kindlalt sihtmärki.
3) Pilum-oda tundub metsasel maastikul- vähemalt jahipidamiseks olevat täiesti mõttetu ja kasutu riist. See on aeglane ja viskekaugus on niivõrd väike, et põdra tabamiseks peab mets neist kas kubisema või tuleb loomale olla ülilähedal. Vaevalt, et eestlased muistsel ajal jahti raskete viskeodadega pidasid.
Pean seega oma varasemaid väiteid pisut ümber hindama...
4) Odavars tuleb lakkida, et kaitsta seda mustumise eest.
perjantaina, heinäkuuta 06, 2007
Jalutasin pisut
Käisin Pärnus tööasjus. Ajasin asjad ruttu ära ja jäin siis natukeseks ringi vaatama. Koidula pargi juures tungis ninna väga armas õitsvate pärnade lõhn. Samas jalutas mööda ema kahe paljasjalgse lapsega. Ning just siis nägin kollast maja rohelusse uppunud sisehooviga.
keskiviikkona, heinäkuuta 04, 2007
tiistaina, heinäkuuta 03, 2007
Lendoda
Tegin täna valmis oma kerge viskeoda (lendoda?) esimese mudeli. Sellal, kui lapsed olid naabrite pool segadust külvamas käisin seda metsas proovimas. Oda lendas nagu kevadine pisuhänd. Iga kord, kui ma seda viskasin, siis imestasin, et "no kuidas see ikka nii kaugele saab lennata?". Täitsa võimas.
See praegune (paneme talle nimeks näiteks "Pugusukk 1") on 12mm puitvardast pikkusega 1800mm. Stabilisaatoriteks punased kalkunisuled ja otsikuks 125 graanine messingust nooleots.
No täiesti mõrvarlik relv...
Selle asjanduse nimega on aga segased lood. Osad väidavad, et seda peaks nimetama lihtsalt visk(e)odaks. Kuid kuna tegemist pole tavamõistes viskeodaga (a la roomlaste pilum), siis on see pisut ebatäpne nimetus. Olemuselt on ju tegemist lendnoolega. Vahest olekski siis lendoda parim eestindus? Mis arvate?
See praegune (paneme talle nimeks näiteks "Pugusukk 1") on 12mm puitvardast pikkusega 1800mm. Stabilisaatoriteks punased kalkunisuled ja otsikuks 125 graanine messingust nooleots.
No täiesti mõrvarlik relv...
Selle asjanduse nimega on aga segased lood. Osad väidavad, et seda peaks nimetama lihtsalt visk(e)odaks. Kuid kuna tegemist pole tavamõistes viskeodaga (a la roomlaste pilum), siis on see pisut ebatäpne nimetus. Olemuselt on ju tegemist lendnoolega. Vahest olekski siis lendoda parim eestindus? Mis arvate?
torstaina, kesäkuuta 28, 2007
Selline armas asi
tiistaina, kesäkuuta 26, 2007
Majake Schnelli tiigi ääres
maanantaina, kesäkuuta 25, 2007
sunnuntaina, kesäkuuta 24, 2007
Unistus anarhiast
Pirita kuulipildujapesad
perjantaina, kesäkuuta 22, 2007
Eesti auks ja tuleviku pandiks
See oli nende soomepoiste küsimus iseendale (ja Jumalale?), kes tulid 1944ndal päästma, mis päästa andis. Ja kuigi nende võitlus jäi vaid meeleheitlikuks katseks ülekohut kinni hoida, olid nad igatahes õige südmega õigel poolel. Ja mida ühelt ausalt mehelt veel rohkemat tahta võiks?
Sest on olukordi, kus mees ei saa valida muud, kui seda mida tegema peab- isegi siis, kui see talle endale hukatust toob. Sest teised valikud on otsa lõppenud. Ja ees on vaid Hall Kivi.
torstaina, kesäkuuta 21, 2007
Edevad ja üleharitud mehed
Olin sunnitud kuulama kahe meesterahva juttu, kes istusid KUKU kõrvallauas. Tegemist oli vist tantsijate või näitlejatega. Olid vanuselt 30ndate teises pooles.
Tekitas õõva kuulata nende kenitlevat juttu mida pikiti prantsusekeelsete väljenditega ja filossoofiliste tirilimpsudega. Mehed rääkisid kõvasti, et kõik kohvikusviibijad neid ikka kindlasti kuuleksid. Lõpuks jõudsid nad filmini "ülisuur mina", mis räägib mehest, kes sõi kuuaega järjest ainult burgereid.
Kõrvallauamehed lasid kuuldavale hulga edevaid õhkeid ja suisa naiselikke kiljatusi kuna nähtu oli neile niiväga vastumeelne. 1 meestest kirjeldas õhevil, et ta ei suutnud nähtud filmi mõjul isegi uinuda ja ärkas hommikul taas esimese mõttega hamburgeritest.
Mehed olid edevad ja LIIGA intellektuaalsed. Ma ei tea miks see terve mõistuse ja taktitunde kohapealt mõnikord nii halvasti mõjub? Miks muutuvad inimesed iseenda klounideks, kui nad endast liiga palju arvama hakkavad?
Tekitas õõva kuulata nende kenitlevat juttu mida pikiti prantsusekeelsete väljenditega ja filossoofiliste tirilimpsudega. Mehed rääkisid kõvasti, et kõik kohvikusviibijad neid ikka kindlasti kuuleksid. Lõpuks jõudsid nad filmini "ülisuur mina", mis räägib mehest, kes sõi kuuaega järjest ainult burgereid.
Kõrvallauamehed lasid kuuldavale hulga edevaid õhkeid ja suisa naiselikke kiljatusi kuna nähtu oli neile niiväga vastumeelne. 1 meestest kirjeldas õhevil, et ta ei suutnud nähtud filmi mõjul isegi uinuda ja ärkas hommikul taas esimese mõttega hamburgeritest.
Mehed olid edevad ja LIIGA intellektuaalsed. Ma ei tea miks see terve mõistuse ja taktitunde kohapealt mõnikord nii halvasti mõjub? Miks muutuvad inimesed iseenda klounideks, kui nad endast liiga palju arvama hakkavad?
maanantaina, kesäkuuta 18, 2007
Minu esimene relv
perjantaina, kesäkuuta 15, 2007
torstaina, kesäkuuta 14, 2007
Hiina konteinerlaev
Nukuteater
keskiviikkona, kesäkuuta 13, 2007
perjantaina, kesäkuuta 08, 2007
keskiviikkona, kesäkuuta 06, 2007
tiistaina, kesäkuuta 05, 2007
Jube Asi (granaat)
maanantaina, kesäkuuta 04, 2007
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)


