Olime pisut väsinud, kuid muidu heas tujus. Polnudki ju tükk aega koos kohvikus käinud?
Maandusime ühes pubis ja tellisime tumedat šokolaadikooki ja kohvi. Hakkasime arutama selle üle mida keegi tahab, et peale surma ta tuhaga tehtaks (lell oli tahtnud, et tema tuhk merre visataks kuid proua I otsustas kallata tuhk Jägala jõkke -et küll ta sealtkaudu kah merre jõuab).
Mõte, et tuhk kuhugi loodusesse laiali laotatakse, meeldis meile kõigile. Spekuleerisime selle üle, et kui "lell mööda Jägalat merre jõuab", tekib võimalus lelle merega samastada. Ehk siis -saab käia mere ääres lellega suhtlemas. Selline perspektiiv tundus igatahes väga imposantne. Põhimõtteliselt tekib olukord, kus lell on kõikjal meie ümber -nagu Jumal! Päris võimas. Sest, kui ta peale surma isegi vedurijuhiks sai, siis mis takistab teda ka kõike muud saavutamast?
Tuha-probleemi selgeks rääkimine on vajalik ka selleks, et matjatel ei tekiks pärast segadust. Seega alustan endast (ja olgu see ka väikeseks testamendiks). Mainin täpsustuseks veel vaid seda, et arusaadavalt on tuhaga majandamine vajalik eelkõige ellujääjatele , et oleks põhjust mõnusaks väljasõiduks ja toredate hetkede meenutamiseks -mitte surnule endale.
Mulle sobiks mingi kena vaatega koht, kust tuhk tuulde lasta. Munamäe torn või Pikk Hermann või mingi kena mobiilimast kasvõi. Peaasi, et oleks hea avar vaade (ja et trahvi ei saaks!). Ka Tartu sillad ja Emajõgi sobivad suurepäraselt (sealtkaudu pääseb ju Peipsile!).
Kui aga hakatakse laibamatusega jamama, siis oleks parim hööveldamata laudadest kirst. Mida robustsem ja naturaalsem, seda parem! Männilõhn on mulle ju alati meeldinud.
Isa -kui meist kõige tagasihoidlikum, arvas, et temal vahet ei ole -et tal on ükskõik. Pinnimise peale arvas ta siiski, et tema tuha võiks puistata Pedeli jõkke (Petseris) või Koivasse Läti piiri ääres. Need on kohad millega on seotud isa esimesed lapsepõlvemälestused ja hilisemad retked noorukina. Niisiis Pedeli ja Koiva.
Õde arvas, et talle sobiks meri.
Kuigi me pakkusime ka välja variandi, et võiks tuha lihtsalt õhupallidega lendama lasta...
Meil oli väga mõnus ja hubane aeg üheskoos. Sõime koogid ära, jõime kohvi lõpuni ning saatsime pärast isa bussi peale. Jalutasime õega vesteldes koos Raekoja platsini ning jätsime üksteisega head aega.
Õues oli tunda kevade lõhna.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti