keskiviikkona, toukokuuta 27, 2009

Asi kisub päris hulluks -nüüd kinkis juba isegi Tunne Kelam pastaka

Ma ei saa aru mis toimub? Eile oli umbes samasugune juhtum nagu siis, kui ma Mart Laari nägin ja ta mulle pudeliavaja kinkis -aga selle vahega, et nüüd oli see Tunne Kelam. Ja teises kohas. Ta oli koos sõpradega ühe suure kastani all -ja jälle oli seal lauake ja kohvitermos. Ning ma isegi ei imestanud enam, kui Tunne mulle isiklikult -enda taskust võetud -pastaka soojade õnnesoovide saatel pihku pistis.

Paistab, et Tunne kinkis oma isikliku pastaka ära? Asi on tõsine. Hea tahtmise juures võib pastakal olla säilinud isegi Tunne Kelami DNA. Mis peaks tegema selle eriti väärtuslikuks.
Seekord olin muidugi targem, ja võtsin kohvi mustalt.
Keegi pastakat vahetada ei taha millegi vastu? Tunne ise andis...-oma käega...

3 kommenttia:

irve kirjoitti...

Kuskil jänkiriigis ma mäletan üks tegelane hakkas vahetama punast kirjaklambrit majaks ja siis lõpuks see õnnestus kah tal läbi mitmete vahetuste. Võib-olla saaks selle Kelami isikliku pastaka kuidagi vahetada ka millekski suuremaks.

Lihtsalt eesmärk peab olema.

Anonyymi kirjoitti...

Krt see pulloavaja oleks abiks küll. Pastakas leevendaks kaduvate asjade mahtu edukalt.
Kus Kelam kolab?

Anonyymi kirjoitti...

Igalpool käib. Kelam oli mardiga võrreldes muidugi tobedalt püüdlik ja püüdis mingit peent meest etendada. Mart on palju ladnam selles mõttes.
asjadest