Seoses lehtede tulekuga meenus üks väga tähtis asjaolu. Nimelt võimalus puu otsa ronida ja seal lihtsalt vaikselt olla. Sellal, kui ma kaalusin ümbes 30 kg, ronisin ma alailma puude otsa. Puu otsas oli hea rahulik -keegi ei saganud ja ei tahtnud midagi. Võis tunda ennast peaaegu linnuna. Ausaltöeldes ma isegi kadestasin linde pisut, et nad saavad nii vabalt puude otsas majandada.Ükskord ma ronisin mingi suvalise -väga kõrge -kuuse otsa ja avastasin päris kuuse tipust sinna ehitatud väikese istumislavatsi. Seal oli väga lahe istuda ja jalgu kõlgutada.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti