Viimasel päeval -st täna, saabus kursust lõpetama mees, kes võttis lühidalt kokku kogu kursusel õpitu: "Teie olete need, kes asuvad tegutsema siis, kui sitt ventilaatorisse lendab! Te ju teate mis juhtub, kui sitt lendab ventilaatorisse? No vatt -just selline ongi jaosanitari töö".
Kõik läksid kohemaid rõõmsalt elevile ja jäid ootama mis edasi juhtub.
Edasi juhtus see, et sõitsime välja kahe masinaga -volvo veokaga ja väiksema meditsiiniautoga -kummaski masinas 7 võitlejat. Juht ja jaoülem kabiinis, ülejäänud taga kastis. Nii kastis kui kabiinis olid raadiosaatjad millega sai sidet pidada.
Autod liikusid "konvois", mis tähendab suht pikka vahet.
Mingil ajahetkel andis instruktor jaoülemale umbes sellise situatsioonikirjelduse:
"Tagumine masin sai RPGga tabamuse, kuid mürsk ei plahvatanud. Samal ajal kergerelvade tuli paremalt. Kõik parempoolsed mehed on haavatud. Tegutsege!"
Esimesel katsel algab paanika ja kaootiline sebimine. Jaoülemad ei tea mida teha. Paar võitlejat väljuvad autodest otse vaenlase tule al olevatest ustest ning instruktor teatab kohe: "üks on surnud, teisel mõlemad jalad läbi lastud". Allesjäänud ei tea mida teha -kas tirida vigastatuid eemale või hakata sealsamas siduma? Vähe sellest -tekkinud segaduses tirivad allesjäänud ühe haavatu otse vaenlase tulle (st paremale teepoolele).
Jalgu on "tule all" maru sant siduda. On palav ja tolmune. Kõigil on närv sees.
"Esimene auto süttis põlema" teatab instruktor.
Kas peaks jalahaavadega võitleja autost eemale vedama või peaks ennast hoopis rehvi taga varjama ja "katma"?
"Haavatul arteriaalne verejooks!" kamandab instruktor. Mis nüüd? Arteriaalne verejoks...-ah jaa -rõhksidemed peale...nii...sidemed libisevad ära -tuev võtta rohkem sidemeid...
"Verejooks ei peatu!" teatab instruktor -"Ma ei näe ikka veel žgutti!"
Jah muidugi...-žgutt! Tirime žguti peale...-lohistame haavatu eemale...
"Mõlemad autod saavad uue RPG tabamuse ja süttivad!" hõikab instruktor.
"Mõlemad autod põlevad..." püüan kuuldu üle selgusele jõuda "MÕLEMAD!! autod..."
Kõik on närvis ja erutatud. Keegi ei mäleta kontrollida, kas surnud on ikka surnud või üksnes haavatud. Igatahes põlevad nad nüüd koos autoga...
* * *
Hiljem toimub priifing.
"Miks esimene auto tule all peatus? Miks te tule alt välja ei sõitnud? Miks te ÜLDSE peatusite? Reaktiivmürsk ei lõhkenud ju -oleks tulnud eemalduda. Miks te väljusite vaenlasepoolsest küljest? Te saate ju vaenlase poolt väljudes kohe nööbi otsa ette! Miks te haavatu tule alla tirisite? Miks keegi ei katnud? (katmine= vastutuli).
Teine olukord.
"Kergerelvade tuli paremalt".
Olen jaoülem ja pean kuidagi reageerima: "Ära peatu -lisa kaasi!" kamandan autojuhti -samas näen paremal mingeid kuure....-järsku peaks selle varje taga peatuma ja vastutule avama? Või peaks ikkagi edasi sõitma?
"Sõida edasi!"
Teeme tiiru ära, ja jõuame samasse kohta, kus ennem "kergerelvade tuld " saime.
"Esimene auto sai reaktiivmürsuga pihta. Jaoülemal on kopsuhaav (st minul), kergerelvade tuli paremalt, esimeses autos kaks meest kastis haavatud. Tegutsege!"
Paanika pole seekord enam nii suur. "Jalastuda!" karjun raadiosaatjasse "Kattetuli!". Olen küll haavatud, aga see on ju ainult kopsuhaav...-jään kabiini lebotama samas kui juht hüppab autost välja ja kaob kuhugi. "Medic!" kostab väljast kellegi hääl. Ma märkan, et MIND ei aita keegi -kuigi ma olen haavatud."Aidake!" karjun (kas kosuhaavaga saab karjuda?).
Üks võitleja tirib mu kabiinist välja ning ma jään auto kõrvale tolmu sisse lebama.
"Autole avati kuulipilduja tuli!" teatab instruktor uut uudist. "Sinul on kõhuhaav -sinul lasti jalg läbi"
....
Sõdurid lohistavad haavatuid teelt kõrvale. Kõhuhaavaga võitlejat seotakse... "Surnud!" teeb instruktor kõhuhaavaga võitleja suhtes lõpliku otsuse. Abi osutanud sanitar satub hetkeks segadusse...-siis aga asub mind siduma.
Kusagilt eemalt kostab hõikeid ja karjumist (see on tagumises autos asuv jaoülem -nad on samuti jalastunud -kes püüab olukorrast mingit ülevaadet saada. Me ei kuule ta hõikumist -pealegi on meil pooled juba haavatud ja meil on endigagi piisavalt tegemist.
"Auto süttis ja põleb intensiivselt!" ütleb instruktor.
See tähendab, et haavatud tuleb oluliselt kaugemale lohistada. Surnu jäetakse maha...
Kuna meie auto põleb, ei näe vastane enam meie tegutsemist. Mind seotakse korralikult kinni ja lohistatakse eemale.
"Kas tagumine masin appi ei taha tulla?" esitab instruktor retoorilise küsimuse.
Teine auto manööverdab ennast põleva auto ja haavatute vahele. Teise auto jagu liigub jalastunult auto varjus meie juurde ning annab kattetuld. Meid hakatakse autodese laadima.
Mind hoiab ülakehast keegi nääpsuke tüdruk -ja jalgadest tugev mees -see on vale otsus. Ma libisen lahti ja kukun tagasi teele. Tugevam peab hoidma ülakehast...
Kuidagi väänatakse haavatud veoautole -isegi surnu võetakse viimasena kaasa. Haavatuid on kokku 3 + surnu. masin võtab kohalt ning võitlusvõimelised sõdurid liiguvad selle varjus koos autoga edasi.
Tundub, et me saime hakkama...
* * *
Oleme adrenaliinist küllastunud, kuumusest ja erutusest higised ning tolmust kipitavate silmadega. Oleme just pääsenud "vaenlase tule alt" ja teinud seda täiesti ise -tänu oma oskustele ja otsustavusele. Värisevatest kätest hoolimata tunneme ennast sangaritena...
* * *
Nüüd läheme me tagasi klassi ning arutame juhtunud ning võtame tassi kohvi. Oleme ju tublid olnud.
* * *
"Nägite nüüd ise, mis tähendab, kui sitt lendav ventilaatorisse!" teatab instruktor võidukalt -ja me mõistame teda täielikult. Jah -me teame.
3 kommenttia:
Ülilahe kogemus sul, olen kade natuke su peale :) Kui lugemisega lõpule jõudsin, haarasin kah kohvitassi järele ja rüüpasin suure sõõmu. Mõnuga kohe.
See oli tõesti vägagi lahe. Instruktor oli muide endine Blackwateri-mees. Karm vana.
See ongi tegelikult tõeline elu! Kadestan et ise ei ole midagi sellist kogenud. Aga ehk varsti saab kogeda kah......eks iga mees ole oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.....
Lähetä kommentti