Jalutasin ükspäev rannas ja vaatasin, et seal on mingid männipõõsad. Mind on alati sellised suuremad männipõõsastikud huvitanud, sest sinna saab ennast teoreetiliselt hästi ära peita ja lihtsalt olla. Seega on need kasulikud kohad.Loomulikult pidin ma sinna olukorda uurima minema.
Aga mingi hetk tuli jälle ruttu välja pugeda, sest lähenesid turistid -ja ma jäingi pisut hiljaks -mis tähendas seda, et turistid mõtlesid, et "nää -vist keegi joodik ronib põõsast välja -väga huvitav!".
Mul oli küll pisut piinlik, aga ega looduseuurija ei saa inimlikul edevusel ennast takistada lasta.
Nüüd saavad ka lugejad oma uudishimu rahuldada ilma, et peaks ise sinna vaatama minema. Nii see teadus töötabki tegelt.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti