Eneseõigustus

Minuni on jõudnud osade lugejate meelepaha, et ma õigustan ja propageerin liigselt sellist tegelast nagu Liis Lass.

Ma püüan end pisut kaitsta.

Liis Lass. Mulle on tundunud kohati ebaõiglane, et üldsus ja ajakirjandus LL järjekindlalt lolliks, napakaks, ja kerglaseks sõimab. Jah -kuulu järgi on ta andnud selleks ka ise põhjust -poseerinud kahtlastes ajakirjades, esinenud telekas, avaldanud arvamusi; olnud ilmatüdruk ja koguni miss. Hüva -võibolla on tegu tõesti äärmiselt vastutustundetu käitumisega kuid see ei ole ju kogu tõde?

Üks osa tõest on ka see, et üldsus -sina ja mina -kujundame oma arvamused sellesama meedia põhjal, kes LL-i omakasupüüdlikult mõnitab ja naeruvääristab. Kirjutades artikleid LLst tõstavad nad samas oma väljaannete läbimüüki. On ajakirjanike isiklik huvi, et võimalikult paljud inimesed LLi lolliks peaksid ja ahnelt nende loodud ajakirjandust tarbiksid, et ennast "uute pikantsete üksikasjadega kurssi viia". Nende samade üksikasjadega, milled on pannud kirja ajakirjanikud, kes ennast LL kulul nuumavad.

See, et enam-vähem iga vastutulev inimene peab LL lollakaks beibeks (keda tulebki mõnitada), tundub ebaõiglane ja ebaproportsionaalne võrreldes LL enda tegevuse mahu ja ualtusega.

Mulle näib, et LL pole mingil moel ebaeetilisem või kõlvatum, kui inimene, kes teda entusiastlikult lolliks ja amoraalseks tembeldab. Me kõik oleme kunagi edevad ja rumalad olnud. LL ainus erinevus on see, et ta on julgenud ajakirjanduses sõna võtta -ja ehk ongi just see ta suurim rumalus? Ehk peaks me LL sõimamise asemel järeldama hoopis seda, et ajakirjanikega ei ole mõtet KUNAGI tegemist teha? Sest nad käituvad inimestega ebaeetiliselt ja ärakasutavalt?

Seega on ainus põhjus, miks LL on "Asjade" sekka sattunud see, et ta esindab ühte nähtust, mis torkab väga silma -pseudokuulsuste loomist ja seejärel nende halastamatut muttatrampimist.

Ja ma ei arva, et me peaksime selles protsessis osalised olema.