Mis vahe on pisikul, bakteril, viirusel ja muul? (telekool)

Mulle on aastaid jäänud segaseks, mis vahet on bakteril, mikroobil, pisikul ja viirusel. Ja üleüldse -mis värk nendega on? On nad nagu seened või pigem elusolendid? Kas paeluss on suureks kasvanud pisik? Kas seagripp on pisikute tekitatud või viirusest? Ja mis vahet neil on? Kas viirus on loom?

Täna sain lõpuks teada, ja jagan värsket infot ka sinuga kallis lugeja.
* * *
- Mis asi on viirus?

Viirus on elus ja eluta looduse piirimail olev asi. Ta ei ole elus ja ta ei ole eluta. Ta ei ole elus ses mõttes, nagu sa praegu arvad, et seedib ja mõtleb, küll aga on ta elus ses mõttes, et ta paljuneb dna või rna abil.

- Mis vahet on viirusel ja batsillil? Mis eristab pisikut viirusest? Kas viirus koosneb pisikutest?

Batsill on ametlikult keppbakteri teine nimetus ja kõnekeeles on ta tuntud kui pisik ehk haigustekitaja. Pisik on nagu bakter ehk siis mikroorganism. Viirus aga on eraldiseisev viirushaigust põhjustav elus-eluta asi. Viirus ei klassifitseeru mikroorganismi alla, sest ta ei ole niiiiiii elus kui peaks olema.

- Kas pisik on elusolend? Kas pisikutel on liigid?

See on segane värk ja teadlased vaidlevad. Jah -pisikutel on liigid -st erinevad haigustekitajad.

- Mis vahet on pisiku tekitatud haigusel ja viiruse tekitatud haigusel?

Mõlemad on küll haiguslikud seisundid, mis häirivad organismi normaalset talitamist, kuid bakterhaigust põhjustavad bakterid, s.t. tuleb mingi kamp baktereid kohale ja hakkavad mäda tekitama ja teisi rakke oma elutegevusega tapma ning see kõik omakorda häirib organismi normaalset mikrofloorat jne, viirus aga on rakusisene parasiit pigem, ta läheb rakkude sisse ja hakkab seal sees raku enda ehitusmaterjalidest paljunema.

Kõige tähtsam küsimus on, "kas viirused on elus?"

Sellele imelisele küsimusele vastamisel saame tuua analooge teistest teadustest, näiteks füüsikast. füüsikas käsitleme valgust kui elektromagnetilist lainetust, aga samas ka kui valgusosakeste ehk footonite voogu ja sellepörast tuleks meil käsitleda viiruseid kui ääretult lihtsaid mikroobe ja samas tuleb neid käsitleda ka kui ülikeerukaid isereguleerimisvõimet omavaid keemilisi ühendeid. Kui elu mõiste panna võrdseks, ja nii ta ka on enam vähem, geneetilise informatsiooni paljunemisega, siis on viirused elus asjad ja kui nad on peremeesorganismi rakus sees. Väljaspool rakku aga on nad selliste asjadena nagu on viirusosakestena ja ei ole võimelised paljunema. Täpsemalt eksisteerivad nad väljaspool rakku ainevahetuslikult inertsed viirusosakesed ja seega nad ei ole elus, sest nad ei saa paljuneda.

- Kuid kuidas jääb siis paelussiga? Ka paeluss paljuneb vaid peremeesorganismis.

Jah, aga nende üks elutsükkel möödub väljaspool peremeest ning teatud tsükkel, näiteks paljunemine peremehe sees. Paeluss ei ole seega suureks kasvanud pisik vaid rakulise ehitusega parasiitne elusolen, kes paljuneb, sööb jne.

Bakteri täpsem definitsioon peaks olema selline, et bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristabki neid viirustest, mis saavad areneda ja paljuneda ainult elusrakus.

Põhimõtteliselt on bakter pisik -ja pisik on mikroob ja mikroob = mikroskoopiline haigustekitaja.

* * *
Inimesi ei huvita absoluutselt asjad, mis on mikroskoopilised, aga tegelikult on silmaga mittenähtav pisike maailm meie kehal ja sees ja mullas ning õhus palju huvitavam ja kirevam kui see, mida me näeme!