Esile kerkis teema, mis lausa kohustab sõna võtma.
Ma ei teagi, mis osadele naisterahvastele on sisse läinud, aga nad ei suuda õigel hetkel lõpetada. On väga ehmatav, kui kuskil liftis või liikurukse juures juhtub sulle vastu grillkanaks ärapäevitanud naisterahvas, kelle nägu katab ülitugev puuder, karjuv põseruuž, kisav huulevärv -ning kakofooniline laumeik -mis on kombineeritud paksust värvikihist kokkukleepunud ripsmetega.
See pole ÜLDSE stiilne! Ja ilus pole see ammugi. Pigem primitiivne arusaam.
Tegemist on tegelikult kunstivaldkonnas ammu teada-tuntud nähtusega mida kutsutakse "ülemaalimiseks", ehk siis olukorraks, kus kunstnik ei ole oma maali õigel hetkel lõpetanud vaid on seda järjest "paremaks ja paremaks" teinud. Tulemuseks on närviline ja sopane värvigamma, äranuditud detailid ja väsinud üldmulje. Iga maalikunstnik teab, et õigel hetkel lõpetamine on vähemalt sama tähtis, kui maalimine ise.
Eriti karm on aga see, et enamasti kiidavad taolist ebakompetentset meiki just pisut nõrga maitsetajuga sõbrannad -kes ka ise üpris ülepakutud välja näevad.
Keegi võiks selle asjaga midagi ruttu ette võtta. Päris valus on juba.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti