Selleks, et näida edukas, tuleb omada järjest paremaid asju. Kuid mida paremaid asju sa soetad, seda vähemaks jääb raha -ning mis eriti hull -seda selgemalt sa mõistad, et tegelikult on olemas VEEL paremaid asju. Mis tähendab, et rahuloluks polegi justkui põhjust. Ning hoolimata oma pingutustest jääd sa ikkagi luuseriks.Sellises meeleheitlikus olukorras hakkab inimene loomulikult väljapääsu otsima -kuidas hankida kraami, mis oleks šeff, ent ei konkureeriks tehnika ja moe viimase röögatusega? Kas selliseid asju on üldse olemas? Just siin tulebki appi klassikaline esteetika -asjad, mille võlu seisneb nende lihtsuses ja põhifunktsioonide olemasolus. Näiteks unistavad sajad läbipõlenud tarbijad mobiiltelefonist, kus oleks vaid kolm suurt nuppu: helistamisnupp, sõnuminupp ja kalendrinupp. Samuti ootavad tuhanded rattafännid ratast, millel pole ühtegi käiku kuid oleks hooldusvaba rihmülekanne. Mitmed mercedeseomanikud unistavad päevast, kui nad näevad päriselt, milline nende auto mootor välja näeb (näiteks nookurid).
Avastasin just hiljuti, et mul on olemas suurepärane Canoni emulsioonfilmi kasutav fotoaparaat...-mis tähendab, et ma saan PÄRISELT pildistada -filmilindile! Kujutan ette, et dikikaamerate omanikud lähevad kadedusest halliks. Hoolimata digifotograafide sabotaažist, jääb filmilindile salvestav fotokas alati klassikaliselt khuuliks...
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti