Metalltarind kusagil Tõrva ja Viljandi vahel.Eh, sõbrad. Ükskõik kuidas ma oma nõrgematel hetkedel ka ei kadestaks kõiki neid, kes on käinud Austraalia tervisevetel või kaevanud end Dubais kaelast saadik liiva sisse, siis nähes taas meie armsa isamaa halle lepasalusid, luitunud talusid, lagunenud kolhoosisigalaid ning üksluiseid lumevälju, on kogu välismaa lummus nagu peoga pühitud. Sest just siis, kui sul on jälle lumi saapasse läinud, oled toomingaoksaga laksu näkku saanud ning kuuse otsast on lumi kraevahele sattunud, mõistad sa, et elad just maailma parimas kohas. Sest me pole ju mingid memmekad, et tahaksime elada paikades, kus aasta läbi on ühtlaselt soe ning elul pole pakkuda midagi paremat, kui lõputu surfamine ja päikese käes mõnulemine. Jah -kuigi esialgu võib selline olesklev eluviis tublile eestlasele isegi teatud närvikõdi pakkuda, teab ta südamepõhjas ometi, et see kõik on banaalne ja titekas. Tõelisi elamusi võib pakkuda ainult märg mets, külm lörts ja napp pääsemine eksimisest ning näljasurmast. Me oleme karastunud ja karm rahvas ning teame, et tegelikult pole maailmas ilusamat puud, kui lepp.
* * *
2 kommenttia:
Kõige õigem eestlane (TM) on see, kes asub lepikuga mingi hetk võitlusesse ja püüab seda näiteks kuusikuga asendada. Kes hakkama saab, vat sellel on õige eestlase jonni-juurikas sees!
See kõik oleneb. Mõni mees näeb lepavõsas lahendust energiakriisile või söetootmisele. Kuna lepp kasvab kärmelt võib seda lollidele linnavurledega halukaupa kalli raha eest maha müüa. Lepapuu on igaljuhul äärmiselt kasulik asi.
Asjadest
Lähetä kommentti