Kagebiidil on sünnipäev...

Postkasti saabus selline teade:

ARSENI MÖLDER - 90

Pidulik avamine toimub 18. juunil kell 17.00, kui Arseni Mölder tähistab oma 90. juubelit.

Näitus jääb avatuks kuni 22. juunini.

Arseni Mölder alustas õpinguid 1938. aastal Riigi Kunsttööstuskoolis, 1940. a Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, 1940-1941 Jaan Koorti nim Kõrgemas Kunstikoolis ja 1948. a Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituudis. Arseni Mölder oli Eesti Kunstiinstituudis korraline õppejõud aastatel 1948-1994. Tänu oma teenekale tööle õppejõuna on ta valitud emeriit-professoriks. Pika loomeperioodi jooksul on Arseni osalenud väga paljudel näitustel. A Galeriis esindatud töödes on kunstnik kasutanud suuresti puitu ja messingut.
Hetkel on Arseni Mölder meie kõige eakam ehtekunstnik, kes ikka jõudumööda näitustel osaleb ka uute töödega. Avaldame talle sellel tähtsal päeval austust.

Olete oodatud A Galeriisse!

* * *
Mõtlesin küll, kas seda postitust teha, aga tegemata ka ei saanud jätta. Ennu pärast. Öeldakse küll, et hallpead tuleb austada, aga seda on raske teha, kui sama mees on oma eelneva elu jooksul rikkunud paljude teiste elu ning põhjustanud asjatuid kannatusi.

Enn on vaikne ja tagasihoidlik mees -ning tubli kullassepp. Juhtusin kord Ennult küsima, kuidas ta elukäik on kulgenud ja siis ta jutustaski ajast, kui ta töötas Kunstiinstituudis (nüüdne EKA) meistrina ning põhjustest, miks ta sealt lahkuma oli sunnitud.

Niisiis töötas Enn metallitöökoja meistrina Kunstiinstituudis. Ta oli just sõjaväest tulnud ning soovis tulevikus Kunstiinstituuti õppima asuda -õnneliku juhuse tahtel võeti ta tööle metallitöökoja meistrina (Ennul oli elamiseks vaja raha teenida). See oli hea positsioon sisse astumiseks.

Ühel kenal päeval tuli tema juurde kateedri juhataja Arseni Mölder, ja esitas talle tungiva nõudmise, et Enn peab hakkama Arsenile ette kandma riigivastastest meeleoludest ja juttudest, mis üliõpilaste seas valitsevad. Ette tuleb kanda isikutest, kes räägivad midagi riigivastast või võime laimavat. Koostööst keeldumine tähendaks, et Enn on ebausaldusväärne töötaja ning teda ootab vallandamine.

Enn oli aus eesti mees ning mõistetavalt tähendas taoline ettepanek halastamatut valikut -kas minna vastuollu oma südametunnistuse -või nõukogude võimuga. Paar päeva hiljem kirjutas Enn ise lahkumisavalduse. Arusaadavalt tähendas see samm tema jaoks ka seda, et Kunstiinstituuti ta kunagi õppima ei pääse. Hiljem töötas Enn metallitöölisena ning lõpuks kullassepana. Ta on väga tubli mees.

* * *
Me keegi ei tea ega mäleta Ennu -küll aga "kauaaegset õppejõudu" ja kuulsat ehtekunstnikku Arsenit. Meest, kes oli KGB koputaja. Meest, kes hävitas ENDA KARJÄÄRI NIMEL paljude noorte inimeste tulevikulootused.

Mul on vastik sellele mõeldagi.

Arseni võib teha küll lahedaid ehteid (need ongi lahedad) kuid minu silmis jääb ta alati nuhiks, koputajaks, kommariks ja "hävituspataljonlaseks". Meheks, kes sai 30 hõbeseeklit...