Leidsin reedel ühe päris ilusa kargu -pealegi koos ilusa lehvi ja kena kaardiga. On näha, et Lembit on üllatuse tegemisega kõvasti vaeva näinud. Ja mis siin salata -väärt kark kulub alati marjaks ära. Kunagi, kui Viru tänaval veel need väikesed putkad olid, oleksin ka ise peaaegu ühe hea odava kargupaari "igaks juhuks" ära ostnud. Mehel võib elus kõike vaja minna -eriti, kui oled uudishimuliku loomuse ja leiutaja-kalduvustega. Või kui ei mäleta prügiämbrit õigel ajal välja viia :)
2 kommenttia:
Iidsel ajal hoiatasid rahvajutud sääraste asjade eest, mis metsast leiti ja mis väga ahvatlevad tundusid. Neid ei tohtinud mitte koju viia, sest sellele võis kole õnnetus järgneda. Mõnikord oli panijaks katk, mõnikord oli ese ise midagi kurja, kes ei saand end ise üle kojaläve kanda.
Vahest oli see kark kurjakuulutav seagripp või eseme kuju vaadates suisa borellioos? Need "ohutud" õhupallid ja lehviv ilulips mind ei peta! Siin on kellegi kuri käsi mängus.
Eriti õudne oleks muidugi kui see kurjus sedasi ülespildistatuna üle interneti leviks.
Väga õpetlik point, Irve! Ma sellise variandi peale ise ei tulnudki, et tegemist võib olla omalaadse peibutisega. Ilmselt tuleb täna veidi kadakaoksasuitsu teha...
Lähetä kommentti