Nädalavahetus oli meeleolukas. Veetsin selle KL jao sanitaride kursustel. Naljakas on see, et KL struktuuris peale jao sanitaride muid meditsiinistruktuure ei olegi -ei rühma, ega kompanii tasemel. Mis tähendab seda, et kõik pihtasaanud võitlejad paigutatakse mõne suure kuuse alla ootama, kas keegi neile ehk kunagi ka järele tuleb.
Aga see selleks -sellised väikesed seigad pole ju kunagi ausat meest takistanud. Kui tuleb olla kuuse all, siis oleme. Peaasi, et Eesti Asi saab aetud.
Kuulsin koolitusel ka ühe huvitava tarkuse: "Miks armastavad mehed silmadega ja naised kõrvadega? Sest meestel pole mida kuulata, ja naistel pole mida vaadata..." :)
5 kommenttia:
Kas selliseid sanitare kah oli kes verd ei kannata - nt minestavad kohe kui verd näevad või hakkavad öökima? Siis ei ole kaitselitlastel lahingus haavata saades küll mingit lootust...või olid hoopis sellised kes meeleldi inimese sisikonda uuriks lähemalt kui aga saaks ja näpuga seal soriks kah veel.....
hoo, see tarkus on küll huvitav. kuulsin ükspäev ka teise, nö. teadusliku tarkuse. keegi olla kuskil uurind meeste kuulmist ja tuvastanud, et teatud juhtudel registreerivad mehed naiste kõnet nagu muusikat. ja kesse ikka laulude sõnu kuulab, eksole. mingi hääl on; kui on meeldiv, siis nõksutab põlve, kui pole, siis kõnnib minema. et sellepärast naistele tundub, et mehed ei kuula. sest nad ei kuulagi ju :)
Esimesele: mulle tundus, et seal olid pigem sellised missioonitundega kodanikud. Sellised, kes tõsimeeli tahaksid aidata, aga lihtsalt side ja kile on otsas.
"Milleks sanitarile kile?" küsite? Eks ikka selleks, et välja valguvaid sooli kinni teipida. Kümme kilo sidemeid, kile ja mäkaiveri teip ongi peamised töövahendid sanitaril. Kes sureb, see sureb. Peamine on meelde jätta, et sanitarid ei tegele lahinguväljal elude päästmisega vaid esmaabi ja transpordiga! Samuti tuleb arvestada, et sidemed on nagunii otsas ja kile kah. Ja transpordiga ei tasu pikemas perspektiivis kah eriti arvestada. Tuleb lihtsalt surra nagu mees ja ongi kogu teooria...
Mis tarkustesse puutub, siis see muusika-teooria kõlab üpris usutavalt. kaldun arvama, et mehed suhtuvadki naisterahvasse, kui kunstiteosesse -ja sellesmõttes ongi alati üllatus, kui selgub, et see taies hakkab mingeid oma mõtteid avaldama ja -isegi teatud nõudmisi esitama.
Tahaks ikka, et kunst jääks kunstiks, mitte ei muutuks mingiks sotsiaalseks eksperimendiks ;)
Ok, tänud selgituse eest. Aga kas suremiseks kah midagi kergendavat antakse - nt. morfiini või mingit muud head ainet mis aitab valutult ja võimalikult mõnusalt lahkuda siit kurjast maailmast? Või on need kah otsas kogu aeg? Kas eutanaasia jutt kah lahinguväljal aktuaalne on?
Morfiini on saadaval küll. Aga mõistagi jagatakse see välja alles siis, kui tekib tõsisem tarve. Küllap ongi morfium üks tugevamaid motivaatoreid haavatule.
Tegelikult on tänapäeval isegi ilma morfiumita mõnusam haavatu olla, kui Põhjasõjas, kus haavatutele haavadele KUUMA õli valati ja seejärel haavasid tulise rauaga töödeldi.
Eutanaasiat pole muide kunagi/mitte kuskil ametlikult rakendatud. Igasugused halastuslasud jmt on puhas isetegevus ja kuuluvad karistamisele. Sellistest asjadest ei tasu väga vaimustusse sattuda. Ka siiral entusiasmil on omad piirid...
Lähetä kommentti