Kes usub Jumalasse?
Kõik me usume Jumalasse, kuid millisesse…
Kõik usuvad, et just see „Jumal“ kellesse tema usub on eksimatu: usutakse tema võimusesse; usutakse, et ta on alati olemas; on alistumatu, kõikvõimas ja kõikjal.
Igaühel on Jumal, kuid milline? Kui ollakse arvamusel, et teadus annab vastuse kõikidele küsimustele ning et asjad on tõelised vaid siis, kui need on teaduslikult tõestatud, siis teadus ongi Jumalaks. Usk teadusesse võib olla sama irratsionaalne nagu ka usuline veendumus. Selle pooldajad aktsepteerivad kõike, mis on valdkonna ekspertide poolt kinnitatud.
Lisaks teadusele peetakse Jumalaks ka armastust. Tihtilugu väidavad armastusse uskujad järgmist: „armastus võidab kõik“, „armastus on igavene“, „kõik mida vajame on armastus“, „armastus on ainus asi, mille pärast tasub surra“, jne. Kuid kogemused on näidanud, et sellest üksnes ei piisa.
Mõned meist kummardavad raha. „Kõigel on oma hind“. Nemad usuvad, et headuse ja õnne aluseks on raha, kuid see ei ole nii.
Käesoleval ajal on populaarne ka usk „endasse“. „Uskuge endasse. Sa oled kõigeks võimeline. Kui suunad kogu oma energia millegi saavutamisele, siis ei ole miski võimatu“. Kõik on võimalik? See kõlab uskumatult ning see ei ole tõsi. Inimvõimetel on piirid. On asju, mis on üle meie võimete, kuid sellesse uskujaid see ei heiduta.
Jumalal tuleks lasta olla Jumal. Kui Jumal on Jumal, siis mina saan olla inimene. Ma ei ole Jumal ning ma ei pea olema täiuslik. Jumal teeb head tööd.
Teadus, armastus, raha – kõik see on oluline, kuid need on ajas muutuvad tegurid ning ettearvamatud. Iisraellaste Jumal ei ole muutunud, kui keegi või miski peaks olema Jumal, siis on see Jumal.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti