keskiviikkona, elokuuta 27, 2008

"JÄTKUSÕJA VIIMASED SÕDURID" EESTI FILMIMUUSEUMIS

Neljapäeval, 28. augustil kell 17.00 näidatakse Eesti Filmimuuseumis (Maarjamäe loss) dokumentaalfilmi "Jätkusõja viimased sõdurid" (2002).

Filmile eelneb sissejuhatus filmi režissöörilt Enn Sädelt. Dokumentaalfilm vaatleb detailselt ja ülima põhjalikkusega arhiivimaterjale, esitades Soome 200. jalaväerügemendis teeninud Eesti vabatahtlike ehk nelja ellujäänud soomepoisi Paul Saare, Paul Alvre, Sven Ise, Väino Sireli ning üle mere Soome põgenenud Heino Mikiveri saatuse keerdkäike sõjajärgse poliitika hammasrataste vahel.
Ellujäänud soomepoisid otsustasid põhiliselt perekondlikel põhjustel jääda Soome ka pärast Jätkusõja-järgset Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu. Siiski arreteeriti nad Soomes ning anti 1948. aasta jaanuarikuu lõpus Nõukogude Liidule välja.

Käsikiri ja režii Enn Säde
Operaator Ago Ruus
Auruvedurite võtted Soomes Jukka Ahtiainen
Helilooja Toomas Trass
Kunstnik Toomas Hõrak, Heli Enn Säde
Heli järeltöötlus Koit Pärna („Faama Audio")
Montaaž Sirje Haagel
On-linemontaaž Fred Pajusaar („AA Visioon Stuudio")
Konsultandid Heikki Roiko-Jokela ja Raul Kuutma,
Teksti lugesid Jüri Aarma ja Riho Västrik
Toimetaja Tõnu Karro
Arendusprodutsent Mati Sepping („Faama Film")
Produtsendid Tõnu Karro ja Pertti Veijalainen
Valminud koostöös: YLE TV 2 Dokumenttiprojekti/ Ilkka Vehkalahti.
© „Eesti Tõsielufilm" ja „Illume" (Soome), 2002.

Pikkus 75 min.

Dokumentaalfilm on osa Eesti Filmimuuseumi dokumentaalfilmide programmist "Ajavaade", näituse "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" kaasprogramm.

Järgmised filmid: 25.september 2008 (koolikuu) - Peeter Brambati "Uus päev luuakse idakaares" 30.oktoober 2008 (rahvuste kuu) - Sulev Keeduse "Perekond"27. november 2008 (valitsuse kuu) - Ilmar Raagi "September"

Programmi toetab Eesti Kultuurkapital. Täpsem info: Eesti Filmimuuseum / Maria Mang, maria.mang@eam.ee, gsm> 56208875

1 kommentti:

Asjadest kirjoitti...

Mul on tegelikult natuke piinlik selliseid kuulutusi siia panna -justnagu oleksin ma mingi filmihuviline või koguni intellektuaal. Mida ma mõistagi oma rahuloluks ei ole. Filmide puhul on minu arust kõige parem osa ikka see, et saab karbist paukmaisi süüa ja kõva häälega saalis naerda.
Aga nendest, es hardalt filmi vahivad, on ikka täitsa kahju. Filmihuvilised on ikka väga primitiivsed tegelased.