perjantaina, elokuuta 29, 2008

Keisririigi kuldaeg

Ma ei mäleta tegelikult, kas see pilt on juba olnud või ei ja ei viitsi uurida kah. Pealegi tuli mul sellega seoses 1 uus mõte. Ma mäletan, et kunagi lugesin ma sellist raamatut mille pealkiri oli Rooma Ajalugu. Siniste kaantega. Seal oli väga ladusalt ära seletatud millal keegi keiser elas ja mida ta tegi. Ja ma mäletan justkui, et seal räägiti ka midagi nn keisririigi õitsengust. See õitseng avaldus mitmesugusel moel.
Näiteks korraldati uhkemaid gladiaatorite etendusi ja ehitati uusi maju. Alistati rahvaid ja saadeti uusi leegione barbaritega võitlema. Kõik oli väga lahe ja asjad olid korras.
Pärastpoole hakkas aga mingi imelik klikipoliitika ja jamamine. Igasugused kahtlased diilid. Ja siis lõpuks lendas kõik uppi nagu me teame.

See puuriit esindab oma olemusega just sedasama Rooma impeeriumi õitsengut ja kuldaega. Riit on suur ja korralik. Riit asub plekist varju all. Puud on kõik ilusti alles. Valitseb täielik kontroll.

Näiteks vanaema puuriidad olid ikka midagi hoopis muud -sellised barbarliku olekuga. Esiteks pidin neid laduma mina. Ja muidugi tegin ma seda vastumeelselt ja pahuralt. Üks käsi oli koguaeg taskus rusikas. Aga eks sellal olid ajad kah muidugi teised. Valitses pime nõukogude aeg...

4 kommenttia:

Ingrid kirjoitti...

Mulle meeldivad väga su pildid ja tekst nende juurde.
Ainuke, mis ei meeldi on Männiku lasketiiru paugutamine(olen nõmmekas).
Aga see on ju hoopis teine teema. :-)

Anonyymi kirjoitti...

Need paugutajad on peamiselt ikka kaitseväelased. Neil on sellised relvad, mille pauk kajab pisut. Mina oma imepisikese püstolikesega küll mingi pauguga hakkama ei saa.

Ja samas - mis see väike pauk või 2 ikka teeb? Mõnel mürisevad koguaeg autod akna all ja ei saa isegi kedagi süüdistada. Ja eriti ma tahaks kaevata nende tegelaste peale, kes kogunevad gruppi ja sõidavad rolleritega kambas mööda õhtust linna ringi. Umbes, et jube vahva. Kuigi on äärmiselt nõme.
Ja siis veel need erilised lupardid, kes pulmades autoga mööda linna kärutavad ja signaalitavad nii et kõik linna sülelapsed päevaunest üles ärkavad ja emad-isad närvi lähevad. Ma ei salli tuututavaid pulmalisi silmaotsaski. Koguaeg pean ennast vaos hoidma, et neile mingeid žeste tegema ei hakkaks (võibolla peaks?).
Ja siis need poolsegased, kes suvalisel õhtupoolikul su naaberaias saluuti hakkavad tegema. Täitsa napakad! Kellele seda saluuti vaja on? Mittekellelegi!
Maailm on ikka nii ülekohtune!
asjadest

Ingrid kirjoitti...

Oi, oi kui ägedalt!

Vot ei tee need kaitseväelased pisikest pauku, vaid täristavad automaatidest. Igal laupäeval ja pühapäeval so. pukepäevadel!. Graafikki Nommelehes üleval.

Aga sellegipoolest meeldib mulle su blogi. :-)...aint ma ei saa aru, miks ta soomekeelne on.

Asjadest kirjoitti...

Sellepärast, et ma saan soome keelest aru. Ma ei hakka ju ometigi ingliskeelset või venekeelset tegema?