Suri tööõpetusõpetaja Teet Viirg :(

Avastasin oma kurvasuseks, et minu kunagine ja väga koloriitne tööõpetusõpetaja Teet Viirg on lahkunud maadele, kus on alati piisavalt tööriistu ja materjale.

Teet oli vinge mees. Ma ei teagi kust ta meile kooli ilmus, aga oma tulekuga lõi ta kohe õhu puhtaks ja pani poistel silmad ulakalt särama. Poisse nimetas ta tunnustavalt noorteks isaahvideks. Mis vastas ka täiesti tõele.

Kuna 90ndate alguses polnud koolidel tööõpetustundideks materjale eriti kusagilt võtta, siis tegeles Teet omal initsiatiivil sellega, et taris kooli kõik kasutamiskõlbliku kola, mis ta õuest leidis (näiteks prügikastide tagant). Noored isaahvid tampisid siis vana pesumasina pleki kenasti sirgeks ja tegid sellest näiteks vinge tuulelipu. Või siis lammutasid mingeid muid masinaid laiali.

Teedul olid kasutusel igasugused lahedad kasvatuslikud süsteemid. Näiteks pidid "raskestikasvatatavad" isaahvid rauasaega terve semester vanast raudteerööpast parajaid juppe saagima. Juppidest tehti väikesed alasid. Kuna rauasaed läksid peagi nüriks, siis tähendas saagimine sisuliselt rööpa läbi nühkimist. Mis oli oma jaburuses lausa lahe. Poisid pidid seega oma sihitu tegevustahte asjalikult ära kasutama ja õppisid tegema tööd ka siis kui see mingit erilist intellektuaalset pinget ei pakkunud. Mis on ju väga hea.

Mäletan, et Teet nõudis poistelt muuseas ka ülimalt austavat suhtumist oma klassiõdedesse.
Nii et tasapisi saidki noortest isaahvidest lausa noored õilishingedest rüütlid...

Teet Viirg oli lahe mees. Ja mida võikski ühelt mehelt rohkem nõuda? Respect, Teet! Loodan, et saad Jumalaga hea diili.