Nagu mõni ehk mäletab, jäi Dorise optika paika laskmata. Üritasin seda asja pühap. edasi ajada. Sihtisin nr 10 alumist valget äärt. Tabamused nr 7-s.
Kruttisin...
Peale kruttimist
Kinnikleebitud tabamuste järgi on hästi näha, kuidas lasud edasi liiguvad. Vahepeal ei viitsinud enam niisama toksida ja täristasin kümmekond kuuli kiires tempos nr 10 suunas. See oli miski kahtlane vene moon -püssirohugaasid olid oluliselt vängemad, kui normaalsel moonal.
Viimased 2 lasku. Sihtisin nr 7-t.
Mõned tähelepanekud: 1) Taavi õmmeldud kestapüüdja töötab laitmatult
2) Vene moona püssirohugaasid on vängemad, kui Remingtonil
3) Relva raud ja lukukoda kuumenevad märgatavalt juba peale kümnekonna padruni kiiret laskmist
4) Laskmine on JUBE põnev. Tekib tunne nagu oleks jooksnud kaks kilomeetrit
5) Dorise päästik võiks veel pehmem olla (on küll lühike, aga suht raske)
6) Esimesed metsmaasikad on juba valmis
7) Elu on romantiline
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti