Oli aeg, kui suhkrutüki kättesaamiseks purgist tuli omada vähemalt hõbedasi suhkrutange -sest see oli tsiviliseeritud suhtumine (ega inglased ilmaasjata 1901 aastal lahinguväljale oma hõbeserviise kaasa ei võtnud). Vanasti tuli sõjaväel eluga hakkamasaamiseks vooriga kaasa vedada igasugust peent kraami mida lahingu võitnud pool siis pärast nähtud vaeva palgaks mõnusalt röövida sai (igasuguste laagrite röövimine oli kõigi muistsete lahingute tipphetk)-mitte nagu nüüd, kus võitja leiab vaid papptaldrikuid ja plastiklusikaid. Ei mingeid tikitud Itaalia kangaid, vürtse, hõbetuttidega telke, kullaga kaunistatud relvi, piiskopirüüsid, hõbenõusid, ilusaid hobuseid jmt, mis muistsetel aegadel elule positiivse majandusliku mõõtme andsid...
Muistsed inimesed polnud lollid. Kui õlletagavara linnuses lõppes, anti kohe alla.
tiistaina, marraskuuta 10, 2009
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
Good old times... Mõõgad ja ühelasulised püstolid ja pistodad... Vot see on sõda. Ilus.
Kui hakati uurima, et miks ohvitserid surevad vähem igasugu rõvedatesse haigustesse, selgus, et nad sõid hõbenõudest. Hõbeda oksiid vist ei meeldi pisilastele väga vms.
Lähetä kommentti