Midagi sellist oligi arvata. Kolmeteistkümnenda kuup. Sirbis polemiseerib Hilkka selle üle, et kuidas ja mida peaks konservaator kaasaegse kunsti juures säilitama ja millele tähelepanu pöörama. Umbes, et kas peaks säilitama kunstitöö materjali (seasõnnik, makaronid, kanistrid), kontseptsiooni, (video)dokumentatsiooni, või peaks laskma taiesel üldse ära hävida -kui "see oligi nii mõeldud".
Ühesõnaga -näib, et konservaatorid ei tea mida nende kätte sattunud kaasaegse kunstiga täpselt peale hakata. Ja loomulikult pakub Hilkka välja igasuguseid variante, jättes mulje, et "pall ei ole siiski kuhugi kadunud" (mida on raske uskuda, sest elu on näidanud, et aeg-ajalt juhtub igasuguseid piinlikke asju).
Kuid minu meelest vaatab Hilkka kogu seda konserveerimis ja säilitamisteemat valest otsast. Esiteks ei peaks konservaator üldse arvama, et ta on kuidagi vähemtähtis, kui kunstnik. Ilma konservaatorita ei ole kunstnik keegi. Kui konservaator ei viitsiks kunstniku vaimusünnitisi pappkarpi pakkida, ei mäletakski järgmine põlv, et selline kunstnik üldse olemas oli. Seega võib julgesti väita, et just konservaator loob kunstniku -interpreteerib teda. Valib välja tööd mida säilitada, mida tähtsustada jmt.
Konservaator on nagu kunsti DJ.
Ja sellest tulebki lähtuda. Konservaator peab käituma iseseisvalt ning interpreteerima kunstniku töid lähtuvalt enda maitsest ja sisetundest. Põhimõtteliselt võiks konservaator omadagi kunstivalla DJ staatust -sest just DJ-st sõltub millist muusikat täna õhtul mängitakse -ja kas üldse mängitakse. DJ on A ja O. Ta võib miksida ja segada, varieerida ja moonutada, mõtestada ja tasalülitada. Ta võib muusikuid troonile tõsta ja porri paisata -täpselt nii nagu hea tundub.
Sama peaks kehtima konservaatorite kohta. Oleks loomulik, et tekivad nn staarkonservaatorid, kes miksivad erinevate kunstnike töid -mõtestavad neid uuel moel ja lisavad seeläbi juba tuntud kunstiteostele uut väärtust.
Konserveerimiskunst on võrdväärne algse kunstiloominguga. Algne kunst on vaid konserveerimise algmaterjal -savi -millest voolida uus kunstižedööver!
Ilmselt poleks ka liiast nimetada Hilkkat Eesti esimeseks staarkonservaatoriks -põhjust on selleks kindlasti enam, kui küllalt...
maanantaina, marraskuuta 16, 2009
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti