Mh. Misasi see veel on, et 200 a tagasi oli valitsev maailmakäsitlus sümeetria (enamik asju olid valmistatud sümeetriast lähtudes) , nüüd aga asümeetria? Kas see näitab mingit kvalitatiivset nihet inimeste mõtlemises? Kas varem oli ühiskond nö kahemõõtmeline, kus igasugused kõrvalekalded olid keelatud? Kas sümeetria võrdus tsiviliseeritusega? Ja miks nüüd siis teisiti on? Mingi värk igatahes toimub...
2 kommenttia:
Asümmeetrial on omad võlud. Mõnikord. See ülemine sõrmus on aga kuradi ilus:P
jutu mõte läks nii kaotsi, sest sõna sümeetria tekitas palju suuremaid emotsioone ja lõpuks alles kargas pähe, et räägitakse sümmeetriast.
Lähetä kommentti