Seinalt tuleb pidevalt värsket infot!

Ma oletan, et siin on kuskil peidus mingi päris vinge mõte, aga ma ei taipa milline täpselt.

Itaallased mõtlevadki nii või?

See sõrmus on Itaalias kujustatud ja toodetud. Kahekihiline. Pompöösne. Titi-miti. Hästi ilus. Soomlased selliseid küll ei tee. Igatahes mingi sõnumi see itaallaste kohta edastab. Aga mis sõnumi? Keeruline lugu...

Mõttetera noore inimese peas

Pole võimatu, et selle tarkuse ütles noorele isa enne kodust lahkumist. Või siis kuulis kuskilt sõpradelt. Koolis selliseid asju igatahes teada ei saa.

Sillamäe pokkeriklubi

Mõnus ju peale tööd üks partii pokkerit teha. Eriti veel, kui on lausa spetsiaalne maja tehtud.

Lihtne elu nagu seda kujutas Knut Hamsun

See paat meenutas mulle seda, et asjad peaks olema elus lihtsad. Esmavajalikud, loogilised ja eesmärgipärased. Ega pole ju palju vaja: rahu Jumalaga, head sõbrad, raha, relv -ja vaba aeg ;)

Eesti ei vaja mitte lapsi vaid võõrtööjõudu!

Sellisele tulemusele jõudsin vaadeldes üldist seisukohta, et "riigi jaoks" pole vaja lapsi sünnitada (nagunii ei hakka meie koolitatud ja igakülgselt arendatud lapsed tegema musta ja räpast tööd. Kes ikka tahab saada juuksuriks või elektrikuks või bussijuhiks?). Tore! Keskendume siis peamisele -kust saada odavaimat ja kvaliteetseimat võõrtööjõudu?

Mida Liis Lass teile siis paha on teinud?

Vaatan, et küsitluses ei taha inimesed eriti Liis Lassile toetust avaldada. See on küll väga imelik. Ma ei saa aru, miks ei võiks Liisile toetust avaldada, kui kõik niigi teda materdavad ja lolliks sõimavad? Tekkib küsimus kellele inimesed siis üldse toetust tahavad avaldada, kui isegi tagakiusatu kaastunnet ei pälvi? Panen üles vastava küsitluse. Selgitame tõe välja!

Milline on lapse saamiseks õige motiiv?

Blogipuus on jälle mingi imelik teema esile kerkinud -justkui oleks patriootilistel kaalutlustel laste saamine vähemväärtuslik, kui sellepärast, et "bioloogiline kell tiksub". Mina sellise ebaloogilisusega muidugi ei nõustu! Lapsi võib muretseda suvalisel põhjusel ja se ei tee last ega lapsesaamist kuidagi vähem tähtsaks või väärtuslikuks.
Laps on väärtus omaette.

(Ma kahtlustan, et selle arutelu on algatanud jälle mingid üleõppinud pereemad või targutamisest segi läinud meesterahvad).

Väike leina-vares

Perekooli maffia kogub tuure!

Ma ei tea kuidas teis, aga minus tekitab selline vaatepilt küll kerget hirmu. Ükskord nägin kuidas 3 kärudega ema mulle kõnniteel vastu tulid, ja isegi see oli juba päris hirmus. Nad liikusid nö ühise rindena. Sellised pereemade kogunemised peaks igatahes kodanikke valvsaks tegema, sest kui lasta neil vabalt tegutseda, siis pole kaugel aeg, kui nad hakkavadki õhtuti kärudega grupis mööda trotuaare jalutama nagu rolleriomanikud ja tsiklimehed teevad.
Pärast teevad veel kuhugi keldrisse oma pubi ja kõik kes pole käruga saavad peksa. Selliseid asju on ennegi juhtunud.

Peab ennast kinni hoidma

Silt kutsub üles igasuguseid asju tegema. Tähtis on, et ennast liikumise ajal kinni hoida.

Kas sõdurid õpivad balletti?

E4 ja P6 vaatasid telekast uudiseid (demineeriad läksid Gruusiasse) ja sel teemal tekkis arutelu.

P6: "Mida sõdurid praegu teevad?"
Mina: " Sa mõtled, et just praegult või?"
P6: "Jah, praegult"
Mina: "Noh...igasuguseid asju teevad, õpivad laskmist ja...-no kõike õpivad"
P6: "Kas isegi balletti?!"

Leidsin Toompea nõlvalt pooliku porgandi!

Väike vapper porgand. Respect!

Käed eemale Liis Lassist!

Vastukaaluks blogipuus rippuvatele Liisi mõnitavatele postitustele, tahan avaldada Liis Lassile toetust. Minu meelest on Liisi suurim tugevus see, et ta on see kes ta on. Et ta räägib nii nagu ta mõtleb mitte nii nagu on "peen" ja "intellektuaalne". Ja selline omadus on imetlemist väärt.
Samuti avaldan igakülgset toetust Anu Saagimile, kes on kah väga mõistlik ja aus.
Blogijate võltsvagadus ja pseudo-vaimsus on läkastamapanevad! Pffff!

Öösport on huvitavam

Klipp võib tunduda arusaamatu aga ma seletan lahti. Tegemist on pealambi valgusel muru niitmisega. See tundus mulle üpris eriline, et keegi niidab pimedas lambi valgel muru. Tavaliselt kasutavad neid väikeseid pealampe ekstreemsportlased, kui on vaja kuskil joosta. Pimedusfaktor on väga huvitav. paljusid võistlusi võiks korraldada just pimedas. Näiteks teivashüpet või kaugushüpet või kasvõi kettaheidet. Publik peaks kasutama öövaatlusseadmeid, et toimuvat näha. Kuid kindlasti oleks huvitavam, kui päeval võisteldes. Ka muruniitmisvõistluseid võiks öösel korraldada. Sest päeval oskab iga loll muru niita aga eks katsu öösel sirgelt lõigata. See vajab ikka pidevat treeningut...

Puruhunnik, mis on tegelikult vinge kontseptsioon

Asi on selles, et paljud esmapilgul juhuslikud asjad ja nähtused viitavad tegelikult millegile palju suuremale ja olulisemale. See puruhunnik meenutab igatahes ühte väga korralikku ehet. Kuid juba nüüd on selge, et kudumitega seda kanda pole mõtet.

Siirup liigub

Milline on Eesti kõige depressiivsem väikelinn?

Panin üles vastava küsitluse. Selgitame üheskoos välja Objektiivse Tõe!

Juba kosjaviinad

Eile oli selline juhtum, et P6 läks R7-le külla ja võttis kaasa pudeli naturaalset maasikamahla. Tilpas nimodi koos pudeliga üle õue R7 poole mängima.
R7 avas ukse, märkas pudelit maasikamahlaga ja uuris: "Mis, kas see on sul kosjaviin või? Kosjaviina toovad ju ikka poisid mitte tüdrukud! Aga kui see kosjaviin ei ole, siis ma joon küll seda". Siis nad jõidki mahla kahepeale ära.

Tundub üpris ajuvaba elu neil.

Meeste aksessuaarid ärevatel aegadel

Vanasti lohistati mõõka kaasas, nüüd jälle midagi muud. Peamine, et vajaliku riista kiiresti kätte saaks.

Kaks pilti hingeseisunditest

On ju vahel nii, et puuduvad kõik perspektiivid ja sihid? Et ükskõik kuhu poole minna -vahet ei ole. Ning vahel on kõik väga selge ja ilus.

Point on kusjuures see, et tegelikult on olukord täpselt ühesugune.

Keisririigi kuldaeg

Ma ei mäleta tegelikult, kas see pilt on juba olnud või ei ja ei viitsi uurida kah. Pealegi tuli mul sellega seoses 1 uus mõte. Ma mäletan, et kunagi lugesin ma sellist raamatut mille pealkiri oli Rooma Ajalugu. Siniste kaantega. Seal oli väga ladusalt ära seletatud millal keegi keiser elas ja mida ta tegi. Ja ma mäletan justkui, et seal räägiti ka midagi nn keisririigi õitsengust. See õitseng avaldus mitmesugusel moel.
Näiteks korraldati uhkemaid gladiaatorite etendusi ja ehitati uusi maju. Alistati rahvaid ja saadeti uusi leegione barbaritega võitlema. Kõik oli väga lahe ja asjad olid korras.
Pärastpoole hakkas aga mingi imelik klikipoliitika ja jamamine. Igasugused kahtlased diilid. Ja siis lõpuks lendas kõik uppi nagu me teame.

See puuriit esindab oma olemusega just sedasama Rooma impeeriumi õitsengut ja kuldaega. Riit on suur ja korralik. Riit asub plekist varju all. Puud on kõik ilusti alles. Valitseb täielik kontroll.

Näiteks vanaema puuriidad olid ikka midagi hoopis muud -sellised barbarliku olekuga. Esiteks pidin neid laduma mina. Ja muidugi tegin ma seda vastumeelselt ja pahuralt. Üks käsi oli koguaeg taskus rusikas. Aga eks sellal olid ajad kah muidugi teised. Valitses pime nõukogude aeg...

"JÄTKUSÕJA VIIMASED SÕDURID" EESTI FILMIMUUSEUMIS

Neljapäeval, 28. augustil kell 17.00 näidatakse Eesti Filmimuuseumis (Maarjamäe loss) dokumentaalfilmi "Jätkusõja viimased sõdurid" (2002).

Filmile eelneb sissejuhatus filmi režissöörilt Enn Sädelt. Dokumentaalfilm vaatleb detailselt ja ülima põhjalikkusega arhiivimaterjale, esitades Soome 200. jalaväerügemendis teeninud Eesti vabatahtlike ehk nelja ellujäänud soomepoisi Paul Saare, Paul Alvre, Sven Ise, Väino Sireli ning üle mere Soome põgenenud Heino Mikiveri saatuse keerdkäike sõjajärgse poliitika hammasrataste vahel.
Ellujäänud soomepoisid otsustasid põhiliselt perekondlikel põhjustel jääda Soome ka pärast Jätkusõja-järgset Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu. Siiski arreteeriti nad Soomes ning anti 1948. aasta jaanuarikuu lõpus Nõukogude Liidule välja.

Käsikiri ja režii Enn Säde
Operaator Ago Ruus
Auruvedurite võtted Soomes Jukka Ahtiainen
Helilooja Toomas Trass
Kunstnik Toomas Hõrak, Heli Enn Säde
Heli järeltöötlus Koit Pärna („Faama Audio")
Montaaž Sirje Haagel
On-linemontaaž Fred Pajusaar („AA Visioon Stuudio")
Konsultandid Heikki Roiko-Jokela ja Raul Kuutma,
Teksti lugesid Jüri Aarma ja Riho Västrik
Toimetaja Tõnu Karro
Arendusprodutsent Mati Sepping („Faama Film")
Produtsendid Tõnu Karro ja Pertti Veijalainen
Valminud koostöös: YLE TV 2 Dokumenttiprojekti/ Ilkka Vehkalahti.
© „Eesti Tõsielufilm" ja „Illume" (Soome), 2002.

Pikkus 75 min.

Dokumentaalfilm on osa Eesti Filmimuuseumi dokumentaalfilmide programmist "Ajavaade", näituse "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" kaasprogramm.

Järgmised filmid: 25.september 2008 (koolikuu) - Peeter Brambati "Uus päev luuakse idakaares" 30.oktoober 2008 (rahvuste kuu) - Sulev Keeduse "Perekond"27. november 2008 (valitsuse kuu) - Ilmar Raagi "September"

Programmi toetab Eesti Kultuurkapital. Täpsem info: Eesti Filmimuuseum / Maria Mang, maria.mang@eam.ee, gsm> 56208875

Tegelikult ei tohi telekat tulistada

Hiljuti oli laskurite meililistis pikk keskustelu, et kas TOYOTAt tohib lühifilmi tegemiseks sõelapõhjaks lasta või mitte. Peale mitmeid tuliseid sõnavõtte jäi peale seisukoht, et autot lihtsalt lõbu pärast tulistada on ebaeetiline. Nii nagu ka kõiki muid kodumasinaid jmt. Selline tegevus tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid.
Nii et kui tahad telekast vabaneda, siis kasuta pigem kaigast või tooli. Hea idee oleks ka arvutiga telekas sisse lüüa.

Pekingi kuldmedal näeb välja nagu praemuna

Jah, tõsilugu -avastasin karmi tõsiasja, et Kanteri kuldmedal paistab eemalt nagu oleks kaelas väike praemuna. Pealegi on rebu katki läinud.

Jälle mingi uus perverssus või?

Tänapäeval ei saa enam üldse aru, millega keegi tegeleb või kes ta selline tegelikult on. Pealtnäha on küll tubli ja aus inimene, aga kunagi ei tea. Alles siin oli jälle Austrias mingi värk. Eks sellepärast mind niisugused vaatepildid pisut ärevaks teevadki. Et mida asja need "töömehed" seal jälle teevad. Uurivad segumasina lonti? Aga miks uurivad? Ja miks nad aia ette on teinud endale? Häbenevad midagi või? Mis tegelikult toimub, küsin ma?!

Sõdur, mäleta sõda 1941-1945

Raamatus "Sada aastat üksildust" on selline teema, kus linnaelanikud haigestuvad tõppe, mis kustutas inimeste mälu. Selleks et mitte unustada igapäevaste esemete ja tööriistade otstarvet, hakkasid linnaelanikud neile silte kleepima, kus oli lühidalt kirjas iga eseme või looma nimetus ja milleks seda kasutatakse. Näiteks: "Lehm", piima lüpsmiseks. Lüpsikul oli aga tekst: "Lüpsik", piima jaoks jne. Põhimõtteliselt võib olla pildil tegemist samasuguse juhtumiga, kus inimesed hakkavad sündmuseid unustama. Ja ma ei tea, kas see ongi nii paha. Teatud puhkudel.

Potsepa püstoli practical

Sai käidud Potsepa karjääris toimunud Kaitsejõudude Spordiklubi korraldatud püstoli practikalil. Oli väga põnev. Eriti minusugusele amatöörile, kes suudab kõik "pantvangid" kindla käega maha lasta ja "terroristid" ellu jätta. Panen kirja mõned tähelepanekud:

1) võistluste õhkkond oli väga mõnus ja sõbralik, tehti head nalja ja valitses muhe meeleolu
2) laskepaik asub väga kaunis kohas ja on hästi ehitatud
3) IPSC laskurid on JUBE kiired (minuga võrreldes)
4) kolme 13st padruniga salvega jääd pikkadel stagedel hätta
5) kui on valida kiirus või täpsus, -vali kiirus (see on suhteline muidugi)
6) peab kõvasti harjutama, et üldse millelegi kiiresti pihta saada...
7) laskurid on üldiseid mõõdupuid arvestades väga normaalsed inimesed

Ja mõned targemate tähelepanekud:

Õppetunnid:- Metallmärkidele tuleb esimese lasuga pihta saada. Üle laskmisel kaotab liialt aega, rütm kaob ja tulevad vead.
Metallmärkide laskmist tuleb harjutada trennis, mitte ainult võistlustel. Kuna tingimused metallmärkide lasmiseks puuduvad siis tuleb lõigata papist metallmärgi suurused tükid mida saab lasta ka sisetiirus.
- Liikumiselt laskmine. Eilsel võistlusel sai olulise eelise kui suutsid märki tabada liikumise pealt.
- Esimene lask peab toimuma kiiresti. Kas pärast stardi signaali või liikumist uuele positsioonile peab harjutama kiirelt sihikupildi ettesaamist. Eilne "kasti stage", kus tuli kolmelt lähestikku olevalt positsioonilt lasta, näitas kiire analüüs, et tugevamate ja nõrgemate laskurite vahed olid mitte niivõrd laskmise kiiruses, vaid uuelt positsioonilt esimese lasu sooritamise kiiruses.

Hull Lendur

IPSC Estonia logo

IPSCil on tohutu hulk regioone ja igal neist on oma sümboolika.

Swarowsky kristallid

Avastasin Tallinnas ettevõtte, kust saab (hea tahtmise korral) hankida lahtiseid Swarowsky kristalle.

Päris kena taimornament

Enamasti on kinniehitatud rõdud teadagi koledad. Käesolev juhtum on minumeelest aga päris tähelepanuväärne. Kui iga rõduomanik suhtuks oma rõduvõresse samasuguse taktitundega, oleks linnapilt ilmselt väga huvitav ja mitmekesine. Rõduvõre võiks ju jutustada midagi rõduomaniku elust ja põhimõtetest.

Mootorpaat

Tuunitud Bushmaster, kaliiber 5,56

Peal -4x suurendusega punatäppsihik. Imekaunis...

Kastik

Maja nagu TETRIS

See maja ongi nagu arvutimäng -jooksed mööda erinevaid tasandeid ja hüppad üle takistuste. Võib ka mingeid asju koguda samal ajal. Kes jõuab ennem kõige rohkemate asjadega viiendale, see ongi võitnud.

Vinged heinad

Harju tänavale on mingit väga ägedad heinad kasvanud. Peakski sinna ennast vaikselt pikutama sättima, sest ega sellist võimalust väga tihti ei teki, et kohe nimodi keset linna saab pilvi vaadata ja heintes majandada. Tuleb ainult ettevaatlik olla, et munitsipaalpolitseinikud peale ei juhtu. Ei tasu hõikuda ja ennast liiga palju ringi rullida.

Priske suudmepidur

Nii mõnusat suudmepidurit ei näe iga päev! Kuid milleks suudmepidur vajalik on -küsite? See on paljukski väga hea. Näiteks pimestab hämaras lastes relva suudmeleek laskurit. Suudmepiduriga tulistades juhitakse püssirohugaasid aga külgedele ning laskur näeb ka peale lasku, mis sihtmärgiga toimub. Nii saab relva palju kiiremini ühelt sihtmärgilt teisele suunata (mis on ju väga hea, eks?). Teiseks pehmendab suudmepidur oluliselt relva tagasilööki.

Kuid mis peamine -suudmepidur on SHEFF! Suudmepiduriomanik on alati kõigi poolt väga tunnustatud. Mis on juba ise pool võitu.

Häbelik roller

Laskuri argipäev -ei saa märgile pihta! :D

Hiljuti toimus Pahklas IPSC võistlus "Pahkla Vint". Mõned kommentaarid toimunud võistlusest:

Kokku osales võistlusel 35 laskurit.

Armatusest parimad olid:Indrek Loorents - 2 koht (open)Holger Haljand - 4 koht (standard)Kalvi Abel - 6 koht (standard)

Võistlusel oli 5 staget millest kaks oli pikalt distantsilt (100-150m) ja kolm lähedalt (20m). Pika distantsil said pooled kirja tulemuseks nulli, kuna päris keeruline oli tabada märke ja metallplaate läbi kõrge rohu, lisaks oli probleemiks puudulikult sisselastud relvad ja vähene treening. Paljud kasutasid ka võõraid relvasid mis tõttu sihikud ei olnud laskja silma järgi paigas.
Lähidistatsid olid aga mõnusad - jookse ja tulista nii kiiresti kui jõuad.
Õppetunnid:- relvad tuleb korralikult sisse lasta;- pikematel distantsidel kus tuleb lasta nii 100 kui ka 300 pealt mängib olulist rolli kuuli lendamise trajektoor, ehk vaja täpselt teada kuhu erinevatelt distantsidelt sihtida;- harjutada, harjutada, harjutada;

Ja veel:

Openis oli näha, et ainult heast relvast ei piisa, treenitud inimene laseb ka keskpärasest relvast hästi.
St. esimene koht läks Soome meistrile ja tema püssist ise lasknud inimesena saan ka aru, miks tal enamus stagesid ca 2x kiiremini välja tulid. Samas teine ja kolmas koht lasti null suurenduse ja AK tüüpi relvaga. Neljas oli Hannu abikaasa ja viiendal jällegi AK, tagapool veel üks korralikult tuunitud ja hea sihikuga varustatud AR.
Sarnaselt oli ka standardis, kus esimesed kolm kohta olid AK põhisest relvast ja alles siis 2 tk AR põhised relvad.

Inimesed peavad oma relva sihtimis ja tabamispunktidest omama ettekujutust. Detsembris olnud rifle võistlusel oli see näha ja sai ka vist siin listis sellest kirjutatud. Vahepeal on olnud ju veel üks rifle võistlus, aga ikka inimesed kurdavad, et ei tea kuhu kuul läheb !?
Kusjuures mõtlema paneb tõsiasi, et ainult 2 stage 5est olid nö rifle kaugusel, ülejäänud 3 olid sisuliselt püstolistaged. Ja suur osa võistlejatest olid kaitseliitlased, kes peaksid suutma automaadiga kuni 300 meetrini lasta ...

Tegijal ikka juhtub ;)

Soovin laenutada šoti lippu!

Seoses ühe šoti üritusega on tekkinud vajadus muretseda üheks augustikuu õhtuks (28.08.08) šoti rahvuslipp (majalipu formaadis). Lipuvabrikust saab küll osta, aga kallivõitu nagu üheks korraks...-ehk keegi oskab aidata või saab laenata?

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS, § 54

Analüüsiks nüüd seda küsitlust, et mida inimesed teeksid, kui toimuks agressioon Eesti vastu. Khm. Vastas 28 isikut. Neist
15 oleksid ühel või teisel moel valmis Eestit kaitsma ((esmaabi, KL, -kohe sõtta (45%)).
7 põgeneks välismaale (35%!),
10 isikut jääksid äraootavale seisukohale (vaataks telekat, loodaks parimat, süüdistaks Ansipit, kaevaks metsa punkri).

Anarhismi akadeemias on välja öeldud julm aga tõene mõte: "Rahvas kes ei taha ennast vabatahtlikult kaitsta, ei ole väärt vabadust".

Tuletan siinkohal meelde, et

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ütleb:

§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Nii et osad vastasid küsitluses ikka täiesti valesti. Võimalik muidugi, et tegu pole Eesti kodanikega.

Suri tööõpetusõpetaja Teet Viirg :(

Avastasin oma kurvasuseks, et minu kunagine ja väga koloriitne tööõpetusõpetaja Teet Viirg on lahkunud maadele, kus on alati piisavalt tööriistu ja materjale.

Teet oli vinge mees. Ma ei teagi kust ta meile kooli ilmus, aga oma tulekuga lõi ta kohe õhu puhtaks ja pani poistel silmad ulakalt särama. Poisse nimetas ta tunnustavalt noorteks isaahvideks. Mis vastas ka täiesti tõele.

Kuna 90ndate alguses polnud koolidel tööõpetustundideks materjale eriti kusagilt võtta, siis tegeles Teet omal initsiatiivil sellega, et taris kooli kõik kasutamiskõlbliku kola, mis ta õuest leidis (näiteks prügikastide tagant). Noored isaahvid tampisid siis vana pesumasina pleki kenasti sirgeks ja tegid sellest näiteks vinge tuulelipu. Või siis lammutasid mingeid muid masinaid laiali.

Teedul olid kasutusel igasugused lahedad kasvatuslikud süsteemid. Näiteks pidid "raskestikasvatatavad" isaahvid rauasaega terve semester vanast raudteerööpast parajaid juppe saagima. Juppidest tehti väikesed alasid. Kuna rauasaed läksid peagi nüriks, siis tähendas saagimine sisuliselt rööpa läbi nühkimist. Mis oli oma jaburuses lausa lahe. Poisid pidid seega oma sihitu tegevustahte asjalikult ära kasutama ja õppisid tegema tööd ka siis kui see mingit erilist intellektuaalset pinget ei pakkunud. Mis on ju väga hea.

Mäletan, et Teet nõudis poistelt muuseas ka ülimalt austavat suhtumist oma klassiõdedesse.
Nii et tasapisi saidki noortest isaahvidest lausa noored õilishingedest rüütlid...

Teet Viirg oli lahe mees. Ja mida võikski ühelt mehelt rohkem nõuda? Respect, Teet! Loodan, et saad Jumalaga hea diili.

Järsku keegi tahab ära osta seda? See on suurendi. Fotosuurendi.

Täiesti komplektne ja tutikas! Just hea väike aga väga uus -umbes 2x kasutatud kunagi ammu. Isegi juhend on olemas ja fotopaberi raam. Täismäng.

Keegi võiks midagi pakkuda ja ma siis vaatan, et kas müün või hoian endale.

Vapper Eesti Kana sõjamöllus

Juhtisin mõni aeg tagasi tähelepanu sellele kuidas antifašistid loodusega käituvad. Kui sellele teemale põhjalikumalt läheneda, siis ilmneb, et tegelikult on põhjused miks Eestit sõjaliselt kaitsta tingitud just loodusest -sest eestlased (ja tublid eestivenelased) on teatavasti suured loodusefännid. Iga korralik roheliselt mõtlev kodanik läheb ju täiesti endast välja, kui keegi looduses lagastab ja loomi piinab. Rääkimata juba kilekottide metsa loopimisest või muust sellisest.

Nii -aga kujutage nüüd ette mida tähendaks loodusele ja loomadele-lindudele agressori rünnak?! Või mida teeks tankikolonnide liikumine mööda meie puisniite ja loopealseid?! Mis juhtuks käokinga ja näsiniinega? Kas suitsupääsukesed ja jäälinnud elaksid üle jätkuvad pommirünnakud alevitele ja metsadele? Arvate, et merikotkad oleksid õnnelikud, kui vaenlase dessantüksused nende kalastuspaiku laastavad? Karud-põdrad, kui suurulukid oleks samuti otsese löögi all...

Seepärast leian, et iga kodanik peab -isegi kui muud põhjust ei leia -tegema kõik endast oleneva, et kaitsta meie kalli kodumaa taimi, linde ja loomi, kahepaikseid ja roomajaid -halastamatu agressori omavoli eest! Me ei taha ju 1944nda aasta kordumist!

Mingid lihasööja-lilled...

Selline huvitav lillepeenar. Võibolla nad püüavad ringijooksvaid lapsi ja söövad neid? Täitsa reaalne.

Leo Kunnas kirjutab Gruusia sõjast

Leo Kunnas on kirjutanud järjekordse analüüsi Eesti kaitsevõimet silmas pidades. Lugegem!
Taustaks pilt Frontline ürituselt.

Paar ehet

Neid pilte tehakse sellise ainega mille nimi on MACO black magic. On selline valgustundlik emulsioon. Pimedas peab tegema. Käesolevate ehete autor on teada aga ma ei hakkaks teda esialgu presenteerima -las olla lihtsalt ehted. Igatahes pole see autor mina.

Vaadake mida antifašistid puudega teevad!

Jah, isegi looduses peab olema kõik nii nagu antifašist tahab -muidu on tegemist fašistliku ilminguga. Vaesed puud...

Teemant ja tsirkoon

Teatavasti on tsirkoon kaksikmurduv. Seega on 1 lihtsamaid viise eristada teemandit tsirkoonist tõmmates paberile kriipsu. Korralikult lihvitud teemantist see joon läbi ei paista -küll aga tsirkoonist. Pealegi murdub joon kaheks. Aga see on muidugi juba vana jutt.

Kas sa tead mida su kana õues teeb?

Vene saatkonnas on täna nõupidamine.

Loetlesin täna Venemaa saatkonna ümbruses 16 sinise numbrimärgiga autot. Paistab, et antifašistid asuvad peagi uuele rünnakule...-aga enne kooskõlastatakse tegevusplaane ja selgitatakse eesmärke.

Vabastajad

Hangi endale korralik digilaik

Maskeerumine kerkib järjest enam päevakorda.
Laigu enda töötas välja minu lasteaiakaaslane ja sõber AL. Kuuldavasti pidi tal selle peale isegi patent olema. Nii, et korralik bränd täitsa. Firmakaup. Kulub ära.

"Miinipildujatuli"

Tegemist küll lavastusega kuid annab siiski aimu, mida miinipildujate tulelöök endast kujutab. Tänasel päeval on see ju vägagi päevakajaline tarkus.

GEORGIAN LEGION

Joo Gruusia veini!

Põllupidajast sõber esines väga aruka üleskutsega.

Venemaa viib oma üksused Narva ja pommitab Tallinnat

Venemaa agressioon Georgia vastu peaks igat naivisti veenma, et Venemaa on tahtlik ja võimeline oma naabreid sõjaliselt ründama. Ettekäände leiab alati. Ja kui ei leia, siis saab selle tekitada.
Seetõttu ei näe ma selles midagi võimatut, kui Venemaa "viib oma üksused Narva ja pommitab Tallinnat". Ning kindlasti leidub palju vene vabatahtlikke keda on "raske ohjeldada".

Loodame muidugi parimat. Kuid valmistuma peaks halvimaks.